Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade vanemspetsialisti Andrus Soonseina hinnangul on Nõmme majade turg hakanud elavnema, kuid häid pakkumisi on vähe.
Soonsein selgitas, et Nõmme puhul on väga suured piirkondlikud erinevused. "Ostjatel on tihti väga konkreetne soov, millist maja, kuhu piirkonda ta otsib," osutas Soonsein. Laias laastus võib Nõmme jagada kolmeks-neljaks piirkonnaks: Raba piirkond, Hiiu, Glehni ning Toome puiestee.
Samas rõhutas ta, et ostjale on väga tähtis konkreetne naabrus. "Kui kõrval on lagunev maja ning pole selge, mis sellest saab, vähendab see kindlasti huvi ning väärtust," ütles ta ning lisas, et samuti ei soovita osta ei Vabaduse puiestee ega raudtee vahetusse lähedusse.
"Nõmmel on puudus headest pakkumistest," rõhutas ta. "Ehkki lagunenud maju on palju, ei soovi omanikud pahatihti müüa või küsitakse ulmelisi hindu nagu näiteks kolm miljonit või enam."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soonseina hinnangul on küllalt kliente, kes oleks valmis lagunenud maja ostma vaid krundi pärast, kuna Nõmmel iseenesest vabu krunte polegi.
Soonsein selgitas, et iga üksiku objekti puhul võib hind mingi teguri toimel oluliselt erineda. Lisaks asukohale rõhutas ta sisustuse tähtsust.
"Villades võib mööbli ja tehnika väärtus olla mitu miljonit," ütles ta, ent hoiatas siiski, et alati ei tähenda, et tehtud investeeringu tagasi saab.
Kõige suurema probleemina nägi Soonsein seda, kui hoone välimuses ning siseviimistluses pole järgitud ühtset selget stiili.
Nõmme majad tinglikult neljas hinnaklassis
• amortiseerunud puitmajad kehvas asukohas: – kuni üks mln kr;• keskmises korras Veneaegsed kivimajad: – umbes kaks mln kr;• hinnatud asukohas uuemad majad: 4–6 mln kr;• villad: 10–15 mln kr.Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.