23. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ei ole mõistlik, et Eesti inimesed maksavad sooja toa eest 4-5 korda rohkem kui soomlased, rootslased või norrakad. Meie majad on energeetiliselt üsna kehvas seisus ja selle silmnähtavateks tunnusteks on nii eluohtlikud jääpurikad, suured küttearved kui ka seinte sees külmunud torud,“ ütles Energiamaja Konsultatsioonide juhataja Rain Airik.

„Praeguste kütuste hindade juures ei tohiks küttekulud ületada 15 kr ruutmeetri kohta, Lasnamäe ja Mustamäe halva soojuspidavusega kortermajades ulatub sooja hind paraku sageli isegi 40 kr ruutmeetri kohta,“ lisas Rain Airik.

Energiamaja Konsultatsioonide arvutuste kohaselt on energiaauditi ja sellest lähtuva renoveerimise tulemusel võimalik küttekulusid vähendada vähemalt 45%, mis tähendab, et praeguste küttekuludega oleks võimalik katta nii renoveerimislaen kui ka renoveerimisjärgne küttekulu.

„Soojapidavuse oluliseks parandamiseks akende vahetamisest ei piisa, lisaks tuleb üle vaadata kütte- ja ventilatsioonisüsteemid,“ lisas Rain Airik.

Hoone energiasäästlikuks renoveerimise terviklahendus koosneb järgnevatest komponentidest:

- energiamärgis, mis annab ülevaate hoone energia tarbimisest ja energiakuludest;- energiaaudit, kus selgitatakse välja hoone energiakadude ja kulude põhjused ning allikad, pakkudes välja vajalikud lahendused tasuvusarvutustega; - termograafia, mis tuvastab hoone külmasillad, trassilekked, välispiirete soojapidavuse ja nende soojalekked; - hoone energiasäästmise ja ehitusalane konsultatsioon; -  ehituse omanikujärelevalve, kus tagatakse tellijale tema soovidele, kehtivatele normidele ja nõuetele vastava projekti koostamine ning ehitusperioodil projektikohase hoone valmimine.