Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soojustamata majade küttearve on poole suurem
Soojustamisest tulenev sääst paistab sel talvel eriti hästi silma: soojustamata majades on toasoe isegi poole kallim kui soojustatud majades, kirjutab Lääne Elu.
Vahe tähendab sadu, suuremal korteril isegi rohkem kui tuhandet krooni.
Metsa 38/40 soojaarve tõestab seda, mida ka teoreetikud soojustamise kasulikkusest räägivad: et soojustamisest saadav sääst aitab katta laenukulu. Nii võib elanike maksukoormus isegi väheneda, sest küte tuleb odavam ja pole enam vaja ka remondifondi raha koguda.
Soojustamise kasuks võiks kallutada ka alakoormatud ehitusturg — nii odav kui praegu ei pruugi ehitamine enam niipea olla.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.