17. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisaks ehitamise õigusele peab veeseaduse järgi olema veega seotud tegevuse korral ka vee erikasutusluba.

Kui vee erikasutus toimub võõral veekogul, peab vee erikasutusloa taotlejal olema veekogu omaniku nõusolek.

Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel peetakse veekogu omaniku nõusolekuks tehnilise järelevalve ameti, avalikku veekogusse veekaabelliini ehitamisel valitsuse nõusolekut. Ehitis, mis on hoonestusloa alusel ehitatud ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ja kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. Kõik muud avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt kaldaga ühendatud, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab Vabariigi Valitsus. Ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks teeb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Teistel huvitatud isikutel on kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates õigus esitada oma hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks.

Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Valitsus võib ehitise liiki ja otstarvet arvestades kehtestada hoonestusloale ka lühema kehtivuse tähtaja. Valitsus keeldub hoonestusloa andmisest üldistel alustel (kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused) või kui hoonestusloa taotleja ei vii ehitist kehtestatud nõuetega kooskõlla tehnilise järelevalve ameti ettekirjutuses määratud tähtajaks. Hoonestusloa andmisest keeldumisel tuleb õigusliku aluseta ehitis likvideerida valitsuse korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.

Pikemalt on vette ehitamisest kirjutatud Äripäeva „Ehituskäsiraamatus“, mida saab lugeda SIIN.