Kommentaar: Korteriühistu, seisa oma liikmete eest!

Kui osa korteriomanikest oma kohustusi ei täida, siis võib korteriühistu nõuda võlgnikelt viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas. Seega on korteriühistule võlgu jäämine üsna kulukas, kuivõrd aastane viivise määr ületab 25 protsenti. Samas on see mõistlik hüvitis korteriühistule, kes on sunnitud tegema lisatööd võlglastelt raha kättesaamiseks. Kui võlgnik arvete vabatahtlikust tasumisest keeldub, siis on mõistlik kaaluda võlgade sissenõudmist kohtu kaudu. Sealjuures tasub enne kohtusse pöördumist ise või asjatundjate abiga veenduda, kas võlgnikul on piisavalt vara, mille arvel saaks korteriühistu nõuet hiljem rahuldada.

Kiireim ja soodsaim viis kuni 100000 krooniste võlgade kättesaamiseks on kasutada maksekäsu kiirmenetlust. Nimetatud menetluses tuleb tasuda avalduse esitamisel riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte vähem kui 750 krooni. Vastav riigilõiv on märkimisväärselt väiksem kui tavapärases kohtumenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust on võimalik esitada elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Sõltuvalt asjaoludest võib maksekäsu kiirmenetluses jõuda lahendini juba 3 kuu pärast.

Samas ei tohiks korteriühistud ülemäära karta ka tavapärast kohtumenetlust, mis on maksekäsu kiirmenetlusest kallim ja aeganõudvam. Oluline on meeles pidada, et kohtus kaotajaks jääva poole kohustus on katta mõistlikud kohtukulud. Õigustatud võlanõuete puhul jääb kaotajaks võlgnik, kellel on kohustus hüvitada korteriühistule põhjendatud ja mõistlikud kohtukulud. Näiteks 10000 kuni 50000 kroonise nõude puhul on korteriühistul õigus nõuda kuni 25000 krooni ulatuses õigusabikulude hüvitamist.

Seega leidub mõistlikke võimalusi, kuidas korteriühistud saaksid oma kohusetundlike liikmete eest seista, võlgnikelt raha kätte ning vältida külma kätte jäämist.