5. veebruar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üüripakkumised neljakordistusid, hind poole odavam

Üürikorterite pakkumiste arv Tallinnas on 2007.a algusega võrreldes kasvanud ca 4 korda, ent keskmised hinnad on võrreldes 2007.a sügisega langenud ca 2 korda, kirjutab BPE Kinnisvaraekspert vahenduse osakonna juhataja Katrin Kurm-Valojää.

Andmete miinuseks on ühe kinnisvaraportaali kesksus ja pakkumiste reaalne arv on pea 3x väiksem kuna ühte objekti pakuvad tihtipeale välja mitmed bürood. Lühiajalised muudatused pakkumiste arvus on eelkõige seotud turu sessoonsusega (Tartus, Tallinnas mõjutavad turgu üliõpilased, Pärnus on suvekorterid).

Tallinna osas pikemas perspektiivis siiski enam langust ei näe kuna üürhindadel „pole enam kuhugile langeda“, kohati antakse kortereid juba pelgalt kommunaalmaksete eest üürile.

Võib väita, et üüriturg on kehvemas seisus detsembrist märtsini, seejärel on märgata mõningast elavnemist, suve lõpul mõjutavad paljuski turgu ka siia kolivad üliõpilased, kes sõlmivad reeglina ca aastased lepingud.

Samuti Tartu puhul võib väita, et suurem langus on ära olnud, samas on Tartus uute ehitatud korterite osakaal olnud väike ja sedapidi ei ole see ka niivõrd mõju avaldanud.

Pärnu puhul on hinnad sügisest langenud, kui varem olid Tallinna ja Pärnu puhul üürihinnad suhteliselt sarnased, siis täna on Pärnus soodsam korterit üürida kui Tallinnas. Mida veel Pärnu puhul on täheldada, et täna huvitutakse pikemaajalistest üürilepingutest, mitte ei oodata kevadeni, et siis suvitajaid püüdmata hakata, vaid soovitakse end võimaluse avanedes kindlustada kindla ja pikemaajalise tuluga.

Eks üürnikud surevastavadki eelkõige viidates pakkumiste rohkusele ja suurele valikuvõimalusele. Üüri maksmisel kasutatakse meil enamjaolt varianti, kus ikkagi üürile andjale makstakse neto üür (puhas üür) ja kommunaalmaksed maskab üürnik ise. Pigem on see üürniku soovil nii, et maksta vastavalt kasutusele mõõdetavad kulud- nt suvekuudel kommunaalid väiksemad kui talvel või kui sõidetakse puhkusele, siis tarbimine väiksem. Mida üürnikud ei soovi (ei peaks ka tulenevalt seaduses) kommunaalamksete all maksta on nt omanikupoolsed kohutused maamaksu, maja osas kogutava remondifondi ja üldiste halduskulude osas, samas tehakse ka nende osas eraldi kokkuleppeid langetades korteri üürihinda selle võrra ja pannes see siiski üürniku kohustusteks.

Üüripindade omanikele soovitaks tänases situatsioonis usaldada maaklerit ja tema turu tundmist. Paraku täna ei ole enam võimalik oma korteri eest saada paari aasta tagust üüri, selle võiks unustada, täna tuleks võimalusel olla paindlik ja teha maakleriga koostööd.

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785