15. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paroc: külm soojustusmaterjalide käivet ei mõjuta

AS Paroc direktor Kalev Kõnn  kirjutab, et kahjuks on soojustamisega sama lugu nagu reega, mida oleks mõistlik suvel rautada.

Seetõttu käre külm talv ei suurenda otseselt ja koheselt nõudlust soojustusmaterjalide järele, pigem suureneb kuiva küttepuu nõudlus, kui viimased on varem varumata jäetud.

Soojustamise kõrghooaeg meie kliimavöötmes on ikkagi suve lõpp kuni talve alguseni, sest tavaliselt kevadel valmib vundament ja sügiseks on ehitise karkass nii kaugel, et soojustust on vaja. See puudutab paljuski elamuehitust, ühiskondlikud hooned ja muud taolised ehitatakse omas rütmis, vast ehk rahastamise võimalusi arvestades.

Loomulikult on ka olukordi kus külm sunnib inimesi kasutusele võtma lisameetmeid – näiteks selgub suure külmaga, et mõnest august  tuleb ikka külma ”kohinal” tuppa, siis muidugi üritatakse need augud kiiruga soojustusvilla või muu käepärasega sulgeda, aga see on ikkagi nn. kiirabi ja soojustusmaterjalide müüki oluliselt ei mõjuta.

Soojustusmaterjalide eelistamisel on muidugi oluliseks hind iseasi kas odavam materjal ka piisava sooja kokkuhoiu ja energia säästu annab.

Nii nimetatud ”iseehitajad” on kvaliteedi suhtes nõudlikud ja on ka valmis maksma kõrgemat hinda. Arendajad aga kes soovivad tavaliselt võimalikult odavat allhanget saavad vastavalt ka vähem tõhusa tulemuse.

 Eestis enim kasutatud soojustusmaterjalid on mineraalvillad ca. 65% turust (kivi- ja klaasvill) ning  nn. vahud (polüstüreen), lisaks ka veel vanapaber (tselluvill) ja kõikvõimalikud looduslikud soojustusmaterjalid millede tähtsus on suhteliselt väikene.

 Soovituseks oleks, et soojustusmaterjalide kasutamisel jälgitaks nende sobivust antud ehituselemendis/kohas ja et tööd teostatakse ülima hoolikusega.

Näiteks : üks haamripea suurune auk tuuletõkkes viib rivist välja 1 M2 suuruse ja 100 mm paksuse soojustuskihi.

Soojustusmaterjalide eelistamisel võiks jälgida Põhjamaades levinud praktikat ,et  allpool  +/- 0.00 pinda (ehk üldiselt maapinnas) võiks kasutada polüstüreeni ehk vahu põhiseid tooteid, üleval pool  aga mineraalvilla tooteid.

Parim soovitus on aga, et  enne ehitamise, renoveerimise või taastamise planeerimise alustamist konsulteeri asjatundjaga, kuluta piisavalt aega projekteerimisele kaaludes mitmeid variante ning ehitamiseks palka kindlasti kompetentne ja usaldusväärne ehituse järelvalvaja. (vana hambaarsti lugu)

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785