Eluasemelaenude ja eraisikulaenude jääk võrreldes aastataguse ajaga hakkas Eesti Panga andmetel vähenema alates 2009. a. septembrist, kirjutab Tõnu Toompark.
Laenujäägi sisuline vähenemine kuude baasilt sai tegelikkuses alguse juba 2008. detsembrist, mil laenujääk oli esmakordselt võrreldes eelmise kuu näitajaga madalam.
Sisuliselt tähendab see, et alates 2008. a. detsembrist, mil laenujäägid on pidevalt vähenenud, on pangad turule väljastanud vähem eluasemelaene, kui igakuiste maksetena raha tagasi korjatakse.
Laenumahtude vähenemist kinnitab ka laenukäivete ehk igakuiselt väljastatavate laenumahtude vähenemine. 2009. a. oktoobris väljastati aastatagusega võrrelduna üle poole vähem eluasemelaenusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänu madalale euribori tasemele peab tunnistama, et intressimäär on üsna mõistlikul tasemel. 2009. a. oktoobris oli väljastatud uute eluasemelaenude intressimääraks keskmiselt 3,5%. See on vaid 0,5 protsendipunkti kõrgem kõigi aegade madalaimast intressimäära tasemest 2005. aasta kevadel.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.