Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: eluasemelaenude intressimäär mõistlikul tasemel
Eluasemelaenude ja eraisikulaenude jääk võrreldes aastataguse ajaga hakkas Eesti Panga andmetel vähenema alates 2009. a. septembrist, kirjutab Tõnu Toompark.
Laenujäägi sisuline vähenemine kuude baasilt sai tegelikkuses alguse juba 2008. detsembrist, mil laenujääk oli esmakordselt võrreldes eelmise kuu näitajaga madalam.
Sisuliselt tähendab see, et alates 2008. a. detsembrist, mil laenujäägid on pidevalt vähenenud, on pangad turule väljastanud vähem eluasemelaene, kui igakuiste maksetena raha tagasi korjatakse.
Laenumahtude vähenemist kinnitab ka laenukäivete ehk igakuiselt väljastatavate laenumahtude vähenemine. 2009. a. oktoobris väljastati aastatagusega võrrelduna üle poole vähem eluasemelaenusid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tänu madalale euribori tasemele peab tunnistama, et intressimäär on üsna mõistlikul tasemel. 2009. a. oktoobris oli väljastatud uute eluasemelaenude intressimääraks keskmiselt 3,5%. See on vaid 0,5 protsendipunkti kõrgem kõigi aegade madalaimast intressimäära tasemest 2005. aasta kevadel.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.