4. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kes maandaks ärihoone riskid?

Grand Kinnisvara tegevjuht Marek Kerna kirjutab,e t sellise küsimuse on ilmselt nii mõnigi arendaja  ja haldaja endale esitanud. Milles siis tegelikult probleem seisneb?

Palju on räägitud ja viidatud mitmesugustele rahvusvahelistele äritavadele, et arenenud riikides on äri ajamise kombed palju tsiviliseeritumad, kui endistes idabloki riikides, mis omakorda pärsivad ka mõnes mõttes investorite liikumist nimetatud riikidesse.

Üks kujukamaid  näiteid on ärihoonete ehitamine, nende täituvuse organiseerimine ja mis kõige olulisem täituvuse säilitamine.

Kui ehitamise ja täituvuse organiseerimisega justkui nagu probleeme pole, sest selle probleemi lahenduseks on tasuvuse kalkulatsioonid ja raha ka justkui nagu on, mida tõestab ka linnapilt, kus büroohooneid oli, on ja tuleb kindlasti tuleb ka juurde, siis kõige teravam probleem on üürnike säilitamine.

Muidugi võib polemiseerida, et lahkumine on kindlasti tingitud hinnas või siis üürniku ja üürile andja lahkhelides. Ei tasu siiski unustada, et käimas on selle sajandi suurim majanduslangus ja kõik võitlevad ellujäämise nimel ja üha rohkem ja rohkem otsitakse kaudseid põhjusi kuidas lepingud lõpetada. Ilmselt on üks põhjus ka lepingute pinnapealsus.

Oletame, et Arendaja tahab oma projekti müüa. Esimene mida müügi hinnas peab tõestama on kassavoog ja selle stabiilsus. Paraku välisinvestorid suhtuvad nendesse äärmise skepsisega. Põhjuseks on ebastabiilne ärikeskkond ja pealiskaudsed üürilepingud.

Esimene küsimus on ? Kes maandab riskid ?

Abiks võiks tulla teenus, mida võiks tinglikult nimetada Halduskindlustus. Ehk teenus, mille abil saaks mingi perioodi kassavood kindlustada ja mis tagaks arendajatele hoone väärtuse    säilumise.

On olemas kolm varianti.

Esimese puhul kujundaks teenuse välja näiteks olemasolevad kindlustusseltsid, mis aga ilmselt on vähetõenäoline, sest ilmselt see teenus oleks neile liiga laiali valguv.Teine variant oleks eraldi Teenuse pakkuja loomine, mis koondaks enda alla rahalised ressursid ja selle ala spetsialistidKolmas variant on fondi loomine, mille asutajateks oleks büroohoonete arendajad ise, kes siis mingi protsendi loovutaks oma kassavoost kindlustustagatise loomiseks.

Nüüd mis asi on kindlustustagatis?

See on protsentuaalne hoone kassavoost eraldatav summa, mis tagab näiteks üürniku lahkumisel põhikassavoo mingi perioodi vältel ja annab arendajal võimaluse lahkunu asemel otsida kiirelt uus.

Loomulikult kaasneb selle teenusega paljud probleemid nagu näiteks üürilepingute vettpidavus, kaasneda võivad mitmed kohtuvaidlused jne jne, kuid mis oluline on astutud jälle samm ligemale nö. tsiviliseeritud asjaajamisele ja mis oluline on tekitatud väärtus, mis oluliselt tõstab investorite huvi, mis omakorda juba eos lähendab mitmed küsimused.

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785