Kaitseministeerium sõlmis lepingu Tallinna Tehnikaülikooliga analüüsi koostamiseks, millega kaardistatakse Vabadussõja võidusamba võimalikud tehnilised riskid.
Analüüsi eesmärgiks on hinnata Vabadussõja võidusamba ehitusjärgselt tehnilist seisundit ning tulevasi tehnilisi riske. See on vajalik, et Eesti saaks võtta üle valmistuda monumendi hooldamine. Hindamise viivad läbi Eesti ühed parimad ehitus- ja materjaliõpetuse spetsialistid.
Kaitseministeerium tellib TTÜ teadlastelt eksperthinnangud Vabadussõja võidusamba ehituskonstruktsioonidele, klaasist detailidele, LED-valgustussüsteemidele, juhtimisautomaatikale, samba kütte- ja ventilatsioonisüsteemile ning elektritoite süsteemile. Eksperthinnang tellitakse ka järgmise 20 aasta võimalikest tehnilistest riskidest.
Esimesena valmivad selle aasta lõpuks hinnangud monumendi ehituskonstruktsioonide ja elektrisüsteemide kohta. Aeganõudvamaks analüüsiks kujuneb samba kütte- ja ventilatsioonisüsteemide hindamine, mis valmib 2010. aasta varasuveks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaitseministeerium avalikustab kokkuvõtte uuringutulemused pärast ekspertiisitulemuste laekumist. Hindamisekspertiisi kogumaksumuseks on 200 600 krooni.
Tšehhi firma Sans Souci teatas septembri lõpus Kaitseministeeriumile, et Vabadussõja võidusamba valgustus- ja elektrisüsteemide remondile kulub plaanitust kauem aega ning kõik remonditööd lõpetatakse hiljemalt 15. detsembriks.
Tänaseks on Sans Souci töömehed eemaldanud Vabadussõja võidusamba ristiosa seest niiskusest kahjustatud valgustussüsteemi ning praegu asendatakse Tšehhis Sans Souci tehases riknenud LED-paneelid tervetega. Samuti sulgevad Sans Souci töötajad selle aja jooksul samba lahtised vuugivahed ja paigaldavad monumendi sisse täiendava kliimaseadme, millega välditakse viimastel kuudel ilmnenud probleemide kordumist.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.