22. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige suuremaks probleemiks liikmesriikide vahelisele teenuste osutamise vabadusele on osutunud halduskoormus (erinevate lubade ja litsentside vajadus tegutsemiseks) ning õiguskindluse ja vastastikuse usalduse puudumine. Eelkõige kannatavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ning sellega kaasnevalt Euroopa Liidu väiksemad liikmesriigid, sh Eesti. Teenuste direktiiv ja selle rakendamiseks väljatöötatud eelnõu käsitlevad nõudeid, mis mõjutavad teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu ja selles valdkonnas tegutsemist.

Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võib peale direktiivi jõustumist kehtestada teenuste osutamisele ainult selliseid nõudeid, mis ei ole diskrimineerivad ning mis on põhjendatud olulisest avalikust huvist tuleneva põhjusega ning on proportsionaalsed piiranguga taotletava eesmärgi suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 21. oktoobril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE). Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon enam samal tasemel esimese astme kohtuga, vaid on tavaline haldusorgan. Vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise puhul on nüüd tegemist tavalise kaebusega haldusakti peale. Varem pöörduti vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks otse teise astme kohtusse - ringkonnakohtusse, nüüd aga esimese astme kohtusse - halduskohtusse.

Kui enne nimetatud Riigikohtu lahendi jõustumist tasus hanke vaidlustaja vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks riigilõivu 10 000 või 20 000 krooni, siis nüüd on võimalik see otsus edasi kaevata tasudes riigilõivu 250 krooni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.