14. oktoober 2009
Jaga lugu:

Kommentaar: hindamistulemus peab jääma sarnasesse suurusjärku

Pindi Kinnisvara eluruumide hindamisosakonna juhataja Margus Pilv kirjutab, et ehkki väikesed erinevused sama objekti hindamisel erinevate büroode poolt on lubatud, on mitmekümneprotsendilised kõikumised lubamatud ning kahandavad hindajate usaldusväärsust.

Väikesed erinevused tekivad väikestest nüanssidest, mida hindaja alati ei pruugi isegi erinevatel põhjustel teada.

Samuti mõjutavad määratavat turuväärtust võrdlustehingud, kus teoreetiliselt võivad sisse jääda näiteks erihuvidega ostjate poolt tehtud tehingud.

Väike hinnavahe võib tuleneda ka erineva hindamistäpsuse kasutamisest ning summade erinevatest ümardamispõhimõtetest.

Tüüpilise korteri hindamisel on nn esimese järgu hindamiskriteeriumid järgmised: tehingu toimumise aeg, asukoht (sh infrasturtuuride paiknemine), hoone seisukord, korteri korrus, tubade arv, korteri suurus, korteri enda seisukord, rõdu olemasolu. Antud kriteeriumite võrdlusobjektidega kohaldamise tulemusel ning hindamisstandardi poolt ettenähtud matemaatiliste tehete kaudu arvutataksegi objekti turuväärtus.

Eelnevate kriteeriumite kasutamisega paraku hindamistulemus ei pruugi piirneda ning lisaks võivad pilti piisavalt mõjutada nn teise järgu kriteeriumid, et esmapilgul sobivaks tunnistatud võrldusobjektid oma mõjususe kaotaks. Sisuliselt peaks hindaja piisava hulga teisejärguliste kriteeriumite ilmnemisel alustama võrldusobjektide otsinguga uuesti. Nendeks teguriteks võivad olla lisaks varasemas lõigus nimetatutele veel hoonet ümbritsev haljastus, keldri/panipaiga olemasolu, saun jnejne.

Kui magalarajooni tüüpkorteri puhul ei ole võrdluste leidmine eriti keeruline, siis äärelinna erilahendustega objektide jaoks võrdlustehingute leidmine on juba veidi keerukam töö. Kesklinna korterite väga ebaühtlase taseme tõttu peab endast lugupidav hindaja võrreldavate tehingute leidmiseks juba tõsiselt vaeva nägema ning kallimate eramute, elamumaade, rääkimata eriotstarbelistest äriobjektidest, on töömaht juba märkimisväärne.

Milleks selline kokkuvõte? Väitsin hiljuti, et hindamiturg jaguneb ümber ning aasta pärast jääb Eestisse vaid 4-5 üleriiklikku hindajat. Antud väide ongi tingitud eelkõige sellest, et juba täna on hindajate tase muutumas väga ebaühtlaseks- mitmed infobaasidele ligipääsu mitteomavad hindajad tekitavad juba täna pankades tõsiseid küsimusi, miks nad veel hindamisteenust pakuvad, kui isegi magalarajoonide kortereid „suudetakse“ oskamatusest ja halvast võrdlusobjektide baasist tingituna paarikümne protsendi võrra mööda hinnata. Selles valguses on vaid aja küsimus, millal juba niigi pankade palvel väikehindajate tööd üle tegevad suurbürood nende turuosa endale saavad.

 

 

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt