Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Büroopinna hinda võib kaks korda alla kaubelda
BPE Kinnisvaraekspert Vahenduse osakonna juhataja Katrin Kurm-Valojää ütles, et büroopindade omanikud teevad kohati meeleheitlikke allahindlusi, et üürnikke endale meelitada.
Ta osutas, et kesklinna tippkvaliteediga kesklinna büroopinna pakkumishind on 150-220 krooni ruutmeetri kohta. 220 krooniga ruutmeetri kohta on paigal mõned üürnikud, kes on headel aegadel lepingud sõlminud ning millegipärast pole läibirääkimisi alustanud. Tema sõnul on 150 krooni ruutmeetrist see hind, kust üldse läbirääkimised algavad ning tehinguni jõutakse isegi alla 100 kroonise ruutmeetrihinnaga.
Ta tõi näiteks Rotermanni keskuse, kuhu Tallinna finantsteenistus kolib sisse hinnaga 80 krooni ruutmeetri kohta. Rendileping sõlmiti viieks aastaks. Lepingus on kirjas etapilised hinnad ja need tõusevad korra aastas. Kui selle aasta lõpuni tasub finantsteenistus 80 krooni ruutmeetrilt, siis 2014. aastal peab maksma juba 199 krooni ruutmeetrilt. Koos käibemaksuga tuleb finantsteenistusel tasuda viie aasta jooksul keskmiselt 168 krooni ruutmeetri kohta.
Kurm-Valojää ütles, et see ongi praeguse turu trend. „Pikaajalist lepingut keegi madala hinnaga ei tee,“ ütles ta. „Tehakse kas lühiajaline leping või määratakse kindlaks hinnatõus.“
Hetkel on tema sõnul büroomaja omanikul tähtis saada mingigi rent, et maja tühjalt ei seisaks, sest kommunaalmaksud tuleb maksta.
„Palju sõltub, kas omanik üldse saab anda poole hinnaga rendile. See sõltub jälle laenutingimustest – kui laenumakseid ei jõua tasuda, siis saabub pankrot. Teiselt poolt, kui pind on tühi, saabub pankrot niikuinii,“ märkis ta.
Tuleviku suhtes arvas ta, et uued ja eksklusiivsed pinnad siiski tühjaks ei jää, sest pigem kolitakse kehvematelt pindadelt sinna.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele