1. juulil jõustunud planeerimisseaduse muudatused tõid kaasa uuendusi nii planeerimismenetlusse kaasatavate isikute ringis kui ka menetlusnormide ja mõistete osas, kirjutab advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Merit Helm.
Eeskätt on seaduse muudatustes lähtutud reaalsetest vaidlustest võrsunud probleemide lahendamisest ja kohtupraktika poolt väljakujundatud seisukohtade seadusesse lülitamisest. Muudatused on toimunud ka planeeringu kehtivuse ajaliste piiride sätestamisel.
Enne 1. juulit kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni § 9 lg 1 sätestas, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seaduse muudatustega on seda põhimõtet mõnevõrra muudetud ja sätestatud, et detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Seega on seaduse muudatustega rõhutatud, et detailplaneeringus märgitud maakasutus kehtib nii kaua, kuni detailplaneeringut ei ole kehtetuks tunnistatud või kuni maa-ala kohta pole koostatud uut planeeringut.
Küsimuste osas, mis puudutavad planeeringu maa-alale ehitamist, kehtib planeering aga vaid lähiaastatel. Planeerimisseaduse muutmise seaduse seletuskirja kohaselt peab detailplaneeringu kehtestamisel olema avalikkusele selge, et planeeringu elluviimiseks tuleb kavandatu valmis ehitada lähiaastatel: "Planeeringu ehituslik elluviimine võib muutuda vananenuks ehk lahendus ei pruugi aja möödudes vastata enam muutunud vajadustele ning ka avalikkuse ootustele. Seega, kui ehitustegevust ei ole lähiaastatel ellu viidud on kohalikule omavalitsusele jäetud võimalus loobuda planeeringu ehituslikust elluviimisest planeeringu kehtetuks tunnistamise teel."

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele