Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa: kinnisvara statistika on puudulik
Uus Maa Kinnisvarakonsultantide kinnisvara analüütik Annika Jakobson kirjutab, et Maa-ameti poolt avaldatavaid tehinguandmeid kasutatakse kinnisvaraturu analüüsimiseks, hinnatrendide ning tehingute arvu jälgimiseks.
Andmed jõuavad Maa-ameti andmebaasi notaritelt, mistõttu eeldatakse, et kõik tehtud tehingud kajastuvad Maa-ameti andmebaasis. Viimasel ajal on aga sagenenud kohtutäiturite ja pankrotihaldurite poolt müüdavate kinnisvaraobjektide arv. Selgus, et need tehingud ei kajastu Maa-ameti andmebaasis, kuna kohtutäiturid ei ole kohustatud saatma tehtud tehingute infot Maa-ametile. Sellest tulenevalt on ka statistika viimase aasta jooksul olnud rohkem ebatäpne, kuna just nüüd on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite poolt tehtud tehingute osakaal suurem olnud.
Kohtutäituritel ei ole kohustust tehtud kinnisvaratehinguid mitte üheski andmebaasis kajastada, sageli ei tehta ka omatarbeks statistikat.
Kuna kohtutäiturite poolt müüdud kinnisvara on reeglina turuväärtusest madalam, (müügini jõutakse reeglina teisel või kolmandal enampakkumisel, esialgsest hinnast oluliselt madalama hinnaga), võib eeldada, keskmine hinnalangus on olnud suurem kui seni arvatud, samuti on olnud suurem ka kinnisvaratehingute arv. Kui siiani on paljuski keskmise tehinguhinna langust peetud just kohtutäiturite madalahinnaliste tehingute süüks, siis reaalselt ei kajastunudki need tehingud avaldatud andmetes. Kui palju igakuiselt kohtutäiturid tehinguid teevad on keeruline hinnata, kuna see info ei kajastu üheski andmebaasis.
Kuna tegemist on oluliselt turustatistikat muutva informatsiooniga, siis võib loota, et lähiajal Maa-amet siiski hakkab koguma infot ka kohtutäituritelt, et statistika oleks täpsem.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele