Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mööblitootja kantis saneerimise ajal vara
Hiigelaegadel 150 töötajale tööd andnud täispuidust mööbli valmistajal ei ole viimastel aastatel hästi läinud, 2006 ja 2007 tõid firmale kokku 17,5 miljonit krooni kahjumit.
Tänavu mais said võlausaldajad saneerimisnõustajalt Anne Tammerilt Dirolexi saneerimisteate. Kümmekond mööblitehast varustanud Lõuna-Eesti firmat süüdistavad Dirolexi omanikke aga selles, et nad püüavad hoopis saneerimise varjus edasi lükata pankrotimenetlust ning ettevõttest raha välja viia. Võlausaldajatel oleks Dirolexist kokku saada 14 miljonit, koos pankadega ulatuvad nõuded 46 miljonini.
Vahetult enne saneerimisavaldust võttis mööblifirma tarnijatelt topeltkoguse kaupa. Samuti on võlausaldajate sõnul saneerimise ajal kogu valmistoodangu ladu tühjaks müüdud ning kustutatud neljamiljoniline nõue ühe Dirolexi osaniku, OÜ Novaterra vastu. Kassa on aga sama tühi kui meremehe rahakott kõrtsiskäigu järel.
"Tegemist on läbimõeldud skeemiga, mille peaks tooma kõigile näidiseks, kuidas saneerimisseadust kasutades lastakse ettevõte tühjaks pumbata," rääkis viis aastat Dirolexile viimistlusvahendeid müünud ASi Tempest omanik Tõnu Roosmäe. Tempestil on mööblifirmast saamata 2,5 miljonit.
Võlausaldajaid häirib, et keegi omanikest ja juhatusest ei tulnud rääkima, kuidas olukorrast välja tulla, vastupidi, enam ei võetud telefonegi. Ka saneerimisnõustaja polevat saanud infot ettevõtte seisu kohta.
"Korralik tehas, me oleks selle 14 miljoni osas saanud kokku leppida," sõnas ASi Textuur omanik Argo Jõgi. Saamata jäänud miljon on nende jaoks tõsine hoop.
ASi Roni REM üks omanikest Kalev Kikas oli pahane, et nad pole raha saanud, aga käibemaksu pidid nad sellelt summalt ära maksma.
Dirolexi suuromanik Ago Kasak süüdistas firma raskustes paari aasta eest lahkunud tegevjuhti ning eksosanikku Olavi Liivandit, nimetades teda e-kirjas korduvalt vargaks.
Liivandi naeris süüdistuse peale ja ütles, et varade kantimise skeemi on teinud Kasak ja tema kompanjon Hannu Kinnunen ning Kasak oli see, kes ettevõttes kõike otsustas.
Telefonis rääkis Ago Kasak, et tema elab Tallinnas ja ettevõtte juhtimisega ei tegelenud, samuti ei vasta tõele, et saneerimist plaaniti pankrotiprotsessi edasilükkamiseks.
"Tegelikult olen mina kõige rohkem kaotanud. Panin oma raha 15 miljonit sisse. Ma olen kaks või kolm korda mööblitööstusega vastu pükse saanud, kooliraha on olnud piisavalt," märkis ta.
Hetkel kuum
Dirolexi saneerimismenetlus lõpetati saneerimisnõustaja ettepanekul ja 13. juulil algatas Tartu maakohus Dirolexi avalduse alusel osaühingu pankrotimenetluse. Kohus määras pankroti väljakuulutamise otsuse 21. septembrile.
Kommentaar
Saneerimisel ilmnesid konkurentide vahel vastuolud
Anne Tammer
vandeadvokaat, OÜ Dirolex saneerimisnõustaja
OÜ Dirolex saneerimismenetluse ajal ilmnesid äriühingu ja konkurentide äärmiselt teravad vastuolud. Saneerimise luhtumine oli igati loogiline. Menetluse käigus selgitasid Dirolexi juhid vastastikku võlausaldajatega äriühingu juhtimisel üleskerkinud probleeme.
Väidetavalt oli Dirolexi endine tegevdirektor Olavi Liivandi pannud ettevõtte suhtes toime kuritahtlikke juhtimisvigu. Kuna saneerimismenetluse käigus ilmnesid aina uued ja uued väidetava kahjuga seonduvad asjaolud, tekkis olukord, kus ettevõtte juhatus ei suutnud esitada saneerimisnõustajale vajalikke andmeid.
Selline asjade käik ilmselgelt häiris võlausaldajaid, sh ASi Jumek, kes asus saneerimisnõustajale survet avaldama, et see annaks selliseid esialgseid seisukohti, millised oleksid edaspidi olnud kasulikud Jumekile.
Minule teadaolevalt ei võõrandanud Dirolex saneerimismenetluse ajal peale valmistoodangu ühtegi ettevõttele kuuluvat asja. Võimalik konflikt Dirolexi ja mõne võlausaldaja, sh Jumeki vahel oli tõenäoliselt seotud varasemate tehingutega.
Üks küsimus
Kas pahatahtlikul võlgnikul on võimalik saneerimismenetlust ära kasutades müüa ettevõtte varasid ja toodangut ilma võlausaldajate/saneerimisnõustaja teadmata?
Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja
Saneerimisseaduse eelnõu koostamisel arutleti põhjalikult, kas saneerimise ajal tuleks piirata ettevõtja tehingute tegemise õigust.
Piiramise vastu esitati tugevaima argumendina see, et saneerimine ei peaks seiskama ettevõtte tegevust. Otsustati, et tehingute tegemise õigus ei piirata, kuid see peaks olema kontrollitud.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele