Autor: Virge Haavasalu • 5. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Kuna rahavood on stabiilsed olnud, ei saa ütelda, et keskusel oleks olnud eelmisel aastal oluliselt väiksemad renditulust tekkinud rahavood, kui need olid 2007,“ kommenteeris Pärnits 50 000 m2-l asuva kinnisvara ümberhindlusest tekkinud 223,6 mln kroonist kahjumit. „Sel põhjusel kinnisvarahinnang väiksemaks ei muutunud.“

Ülemiste Center OÜ (Ülemiste keskus - toim) teenis mullu 128 mln kroonise käibe juures 181 mln krooni kahjumit. Negatiivne tulemus oli tingitud eelkõige kinnisvarainvesteeringuna kajastatud kaubanduskeskuse õiglase väärtuse hinnangu muutusest seoses kinnisvaraturu üldise languse ja majanduskriisi mõjudega, kirjutatakse 2008. a majandusaruandes. Aasta varem oli puhaskasum 156 mln krooni.

„Meil ei ole olnud põhjust nii-öelda kallutatud arvamust küsida hindajate käest. Me oleme väga sõltumatult lasknud hinnata kahel rahvusvaheliselt tuntud ettevõttel,“ kinnitas Pärnits, kelle sõnul on kinnisvara hinnang väga teoreetiline, kuigi muidugi mingisugune tõde seal taga on. Ka arvas Pärnits, et lihtsa aritmeetilise tehtena kinnisvara ümberhindluse tulemusena ruutmeetri hinda arvutada ei oleks mõistlik, kuna näiteks maa hind langes mullu vähem kui kaupluse rendipinna hind.

„Kinnisvara väärtus muutus mullu oluliselt, kuna analoogsetelt tehingutelt soovis ostja tunduvalt suuremat investeeringutootlust. Tänu sellele langes kinnisvara väärtus,“ kommenteeris Pärnits. 

„Mida parem ja stabiilsem on turg, seda madalam on tootlusootus. Mida kehvemaks muutub turg, seda kõrgemaks see muutub,“ lisas ta. 

„Kui sa oled ikka väga tugevalt seotud pangaga, siis sa pead seda lihtsalt tegema,“ märkis Pärnits selle kohta, kas nad ka tänavu kinnisvara ümber hindavad. „Sa ei saa jätta seda tegemata.“

„Ma kardan, et selle aasta lõpus hinnatakse kinnisvarainvesteeringud veelkord alla,“ nentis Pärnits, pidades silmas mitte ainult Ülemiste keskust, vaid üleüldiselt turul. „Üheltpoolt on põhjus seesama tehingute oodatav tootlus. Nagu on turul teada, et rendihinnad väga paljudes kohtades langevad. Rahavoogude baasil tehtav hinnang ei ole kindlasti enam nii kõrge, mis oli 2008 lõpus,“ selgitas ta. 

Mullu kasvas Rocca al Mare kaubanduskeskuse kasum 86%, saavutades 286,8 mln krooni. Põhilise osa kasumist ehk 224,2 mln krooni moodustasid muud äritulud ehk kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest, seisab eelmise aasta majandusaruandes. Ettevõtte pind kasvas poole võrra, saavutades 71 000 m2.

Ülemiste keskuses töötas mullu 6 inimest, kelle palgakulu oli 4,7 mln krooni, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 66 069 krooni. Palgakulu kasvas mullu kokku 20%. Juhatuses oli küll kaks liiget, aga palka sai üks liige, kelle kulu kokku oli 1,1 mln krooni, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 93 016 krooni.

„Mis ma selle kohta ütlen, et meil läks aasta hästi. Kuna palgad tõusevad reeglina jaanuaris, kus olukord oli veel okei, siis me ei näinud põhjust palkade langetamiseks aasta lõpus, kui majandus hakkas jahtuma,“ kommenteeris Pärnits.

„Meil ei ole selleks vajadust,“ uskus Pärnits, vastates küsimusele, kas nad on langetanud vahepeal või alles langetamas palku. Kindlasti võiks tema sõnul tänavu jääda palgatulu eelmise aasta tasemele. „Kaubanduskeskuse opereerimine ei ole nii palgakuludest sõltuv, tema tulemus sõltub hoopis teistest asjadest,“ põhjendas Pärnits.

„Me oleme eelarvet mitu korda aasta jooksul korrigeerinud. Ma arvan, et jääme oma aastalõpu tulemustega rahule,“ vastas Pärnits, kuidas neil sel aastal läheb. „Me ei saa tahta sellist tulemust, nagu me eelmine aasta ootasime. Rahuolematuseks ei ole põhjust. Turg on turg,“ lisas ta.