Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Passiivmaja küttele kulub kümme korda vähem
Energiasäästliku maja küttekulud on tavamajaga võrreldes üle kümne korra väiksemad, passiivmaja standarditele vastava maja küttevajadus jääb alla 15 kWh ruutmeetri kohta aastas.
Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja. Eestis valmis juunis esimene passiivmaja standarditele vastav ühiskondlik hoone - Valga lasteaed Kaseke. Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialisti Jaanus Halliku sõnul pöörduvad laborisse, kus toimub passiivmaja standarditele vastava energiatõhusa hoone modelleerimine, nii majaehitusplaaniga eraisikud ning arendajad kui ka juba olemasolevate majade omanikud.
"Meile esitatavaid küsimusi on seinast-seina. Ollakse passiivmaja kontseptsioonist kuulnud ja tahetakse sellest rohkem teada," rääkis Hallik.
Kuna passiivmaja jaoks on kehtestatud üsna karmid standardid, Halliku sõnul igast olemasolevast majast passiivmaja ei saa. "Energiasääst on paljuski seotud maja asukohaga, mida olemasoleva maja puhul muuta ei saa. Alati ei pea aga päris passiivmaja standardini välja minemagi," rääkis Hallik.
"Meie laborist on läbi käinud päris palju projekte. Näpunäiteid on rohkem või vähem kuulda võetud umbes paarikümne maja juures," rääkis Hallik.
Ka juunis valminud esimese passiivmaja - Valga lasteaed Kaseke - projekt läbis Tartu labori. "Kui hoone ehitati projekti järgi, on võimalik, et tegu on esimese passiivmajaga Eestis. Et kontrollida, kas passiivmaja standardid on täidetud, tuleb teha mõõtmisi, kas ehitus tagab ka reaalselt standarditele vastavad näitajad," rääkis Hallik.
Halliku sõnul on nii mõneski Euroopa riigis võimalik päikese- või tuulegeneraatori abil toodetud energiat mingil perioodil ülejäägi puhul elektrivõrku tagasi müüa. Sellisel juhul oleks võimalik nullmaja kontseptsioon, milles ostetava energia hulk on null. Eestis aga seadused ja tehnilised võimalused selleks praegu veel puuduvad.
Pilootprojektina võimalik müüa ülejäävat energiat
"Tartus on praegu pooleli projekt passiivmaja-büroohoone ehitamiseks, mille juures on Eesti Energia näidanud üles huvitatust pilootprojektina katsetada, kuidas võiks toimuda energia võrkuostmine," rääkis Hallik.
Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamäe sõnul ei tulnud tal passiivmaja tellija esindajana suurt vaeva näha, kuna ehituse peatöövõtja oli tubli.
"Kui projekt on korralik, on ka järelevalve lihtne. On müüt, et passiivmaja on keeruline ehitada. Olen veendunud, et praegu tasub ehitada ainult passiivmaja. Maja ehitus oli 10-15% kallim kui passiivmaja standarditele mitte vastava maja ehitus, aga investeering lasteaia remonti teenib ennast tagasi 10-12 aastaga," rääkis Linnamägi. "Ega kõike ei saa mõõta ka rahanumbrites. Passiivmaja mikrokliima on palju parem kui tavalises majas. Kui muidu on piirded ja aknaalused külmad, siis passiivmajas on külmal ajal ka akna all mõnus olla, see on eriti lastega majas oluline," rääkis Linnamägi.
Firma ultraKUB on töötanud välja energiasäästliku moodulmaja lahenduse Elumaja.
"Oleme varem ka maju teinud, ligi kümme aastat," rääkis OÜ ultraKUB tegevjuht Mihkel Pukk.
Seotud lood
Homme avatakse Palamuse vallamaja, mille näol on tegemist esimese passiivhoonest ühiskondliku uusehitisega.
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele