29. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laenuvõtmine muutub kättesaadavamaks

Järgneva poole aasta jooksul muutub eluasemelaen läbi leevenduvate tingimuste kättesaadavamaks, kuna kiire hinnalangusega on kadunud tagatisvara risk ning peale suuremaid koondamistelaineid muutunud väiksemaks ka panga poolt hinnatav kliendi maksevõime risk, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Swedbanki juhi Eesti Päevalehe vahendusel antud teade omafinantseeringumäärade alandamisest mõjub turule ilmselgelt värskendavalt. Kinnisvarasektoris tegutsevad ettevõtjad ootasidki sellist signaali ca kuu-kaks peale uue töölepingu seaduse jõustumist, mil on võimalik esimesed värsked „kahjud“ tööjõuturul kokku lugeda.

2007. aasta kevadel hakkasid kommertspangad jõuliselt eluasemelaenude väljastamist piirama- seda eelkõige läbi laenutingimuste karmistamise. Peamiseks piiramise instrumendiks olid intressimäärad, kuid põhilist mõju avaldas siiski omafinantseeringumäära tõstmine. Põhjuseks oli tagatisvaral lasuv liiga suur risk, sest kinnisvarahinnad olid tõusnud liiga kiirelt ning kommertspankadel tekkis põhjendatud mure, kas vaid 10 protsendilise omafinantseeringuga soetatud vara tulevane turuväärtus tagab ikka tulevikus laenujääki. Arengud maailmamajanduses olid oodatust tormilisemad ning keskmiselt on Eestis kinnisvarahinnad langenud juba enam kui poole võrra. Kümnete tuhandete laenulõksu jäänud inimeste kõrval on aga praegugi tuhandeid peresid, kes sooviks eluasemelaenu võtta ja uut kodu soetada. Kunagised standardselt karmid laenutingimused aga peletavad ka isikuid, kes panga silmis hetkel usaldusväärsed tunduvad. Siiani on hoitud kõrgemast omafinantseeringumäärast kinni uuel põhjusel- pankade uueks murelapseks oli ja on tegelikult siiani kliendi maksevõimerisk, sest kunagi ei tea, millal keegi töötuks jääb.

Nüüd, kuu peale uue töölepingu seaduse jõustumist on selgunud, et esialgsed prognoosid uuest, ajaloo suurimast koondamistelainest ei vasta õnneks tõele. Küllap töötus suureneb veelgi, kuid vähemalt ei leia see aset suure lainena.  Heaks uudiseks on sellega seonduv tulevastele laenuvõtjatele, kes saavad soetada kinnisvara buumieelsete hindadega ning ilmselt varsti ka buumieelsetel tingimustel- kui just protsendi-kahe võrra kõrgemat marginaali mitte arvesse võtta.

Esimesena hakkas jõulisemalt kinnisvara tagatisel väljastatavaid laenusid reklaamima BIGBANK aprillis. Nüüd on esimese ettevaatliku sammu astunud turuliider Swedbank. Ilmselt kuuleme omafinantseeringumäärade ja muude tingimuste leevendumisest tänavu veelgi, sest peale laenukahjude kokkulöömist peavad ka pangad oma põhitegevusega edasi minema ning konkurentsis püsima.

Kinnisvaraturu jaoks tähendab see sõnum eelkõige viidet selle, et tehingute arv võib sügisel-talvel uut hoogu saada.

Kõige eelneva taustal tasub aga inimestele südamele panna, et eluasemelaen on väga pikaajaline kohustus ning mõõdukas ettevaatlikkus suurte otsuste langetamisel pole kunagi liiast.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785