Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Empower renoveerib Eleringi Viljandi 110 kV alajaama
Elering OÜ ja Empower AS sõlmisid Viljandi 110 kilovoldise (kV) alajaama renoveerimislepingu.
Alajaama renoveerimine parandab Viljandi piirkonna elektrivarustuskindlust. Ehitustööde maksumus on üle 47 miljoni krooni. Tööde lõpptähtaeg on 2011. a. augustis.
Viljandi alajaama renoveerimistööde eest vastutav Eleringi projektijuht Peeter Kippasto sõnul on alates 1958. aastast töös olnud alajaama seadmed füüsiliselt ja moraalselt vananenud. “Renoveerimistööde käigus vähenevad vanadest seadmetest tingitud keskkonnariskid. Alajaama paigaldatakse uus jaotusseade, kondensaatorpatarei ja uus õlieraldussüsteem ning ehitatakse uus juhtimishoone,“ kirjeldas Kippasto mõningaid teostatavaid töid.
Elering OÜ juhatuse esimees Lembit Vali rõhutas, et renoveeritav Viljandi 110 kV alajaam on oluline lüli 2012.aastal valmiva võimsa Tartu-Viljandi-Sindi elektriliini ühendamisel elektrivõrku, et parandamaks lisaks Viljandi ka Tartu ja Pärnu piirkonna varustuskindlust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kvalifitseeritud hankel Viljandi 110 kV alajaama renoveerimiseks osales kokku 6 pakkujat (ABB AS, AS Merko Ehitus, Empower AS, AS Siemens, Skanska, EMV AS ja Eesti Energia Võrguehitus AS). Hanke tingimustele tunnistati vastavaks kõik pakkumised. Pakkumiste hindamisel oli kriteeriumiks 100% pakkumise hind.
Elering OÜ on energia ülekandega tegelev ja elektrisüsteemi töökindlust tagav ettevõte, mis ühendab terviklikuks energiasüsteemiks Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad. Elering OÜ kuulub Eesti Energia kontserni.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.