8. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on laenu tagatiseks seatud kinnisvarale hüpoteegid Eesti kroonides, ent laenud antud peamiselt eurodes. „Oletame, et eesti kroon mingis ulatuses devalveeritakse, ent mis saab siis tagatistest ja laenujääkidest? Loogiline järeldus oleks, et tagatiste väärtused plahvatuslikult langeksid, kuid laenud jääks nominaalseteks,“ arutleb ta.

Kui devalveerumine oleks näiteks 30 protsendi ulatuses, kukuks miljonilise korteri väärtus 700 000 kroonile. „Vara väärtus langeks koheselt ning turul tekiks vaakum. Inimesed muutuvad vaesemaks ja järjest suuremaks kasvab lõhe vara tegeliku väärtuse ja laenu marginaali vahel,“ märgib Kerna.

„On arusaamatu, et hüpoteegid on kroonides, aga laenud eurodes. Igatahes on selge, et pangad devalveerimisest midagi ei kaotaks, sest kate on ju eurodes,“ nendib ta. „Olles ka üks valijatest, kes valimisrallit jälgib, tekib mul küsimus: kas seaduseandjal jätkub julgust valida kahe poole vahel: laenaja ehk valija ja pankade vahel?“