30. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui inimestel oli mõned aastad tagasi rohkem võimalusi, siis need unistused ka teostati ning linna lähistele kerkisid üha uued arendused. Täna pigem vaadatakse, kuidas võimalikult kokkuhoidlikult rasked ajad üle saaks elada ja inimeste soov kolida linnalähedastest asustustest linna on viimastel aastatel tõesti oluliselt kasvanud.

 Peamisteks põhjusteks on aeg ja raha, sest linnapiirist väljaspoole soetatud avaram (ja kunagi ostuhinnalt võibolla isegi odavam) uus elamine nõuab linnakorteriga võrreldes oluliselt rohkem ressurssi. Olulist tõusu klientide soovis oma vara realiseerida ning linna tagasi kolida oli näha just 2008 aastal, kui järjest tegid rekordeid laenuintressid, kütuste hinnad ning küttehinnad. Viimasel ajal ei ole ümberkolimise soovide suurenemist märgata.

 Samas ei ole ostjate poolelt erilist nõudlust selliste linnalähedaste projektide vastu just samadel põhjustel. Eriti õnnetus olukorras on need mõne aasta taguste kodude ostjad, kelle piirkonnas ei ole arendaja/omavalitsus ka tänaseks infrastruktuuri valmis saanud. Ostjatel ei ole täna julgust osta sellisesse piirkonda, kui turul on pakkuda suur valik paremaid alternatiive.

 Ilmselt suudaksid sellise vara müüjad ostjat meelitada turu keskmisest oluliselt soodsama pakkumistega, kuid see, kui madalale on müüjad nõus müügihinda laskma, sõltub juba iga müüja enda võimalustest ja vajadustest. Ja kahjuks täna paljudel põldudel asuvates raskustes ja poolikutes rajoonides, sõltumata hinnast, ei ole võimalik lähiaaastatel huvilisi leida.