Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väljaehitamata infrastruktuur sunnib elukohta vahetama
Inimesed, kelle kodu asub väljaehitamata infrastruktuuriga eramute piirkonnas sooviksid kindlasti vahetada oma elukohta kirjutab A&A Kinnisvara tegevdirektor Aivar Villemson.
Ja seda eelkõige mõne linnas või linna lähedal paikneva soodsama ning parema asukohaga elamispinna vastu, mis oleks võimalikult lähedal oma igapäevaseleelukeskkonnale.
Kuid paraku kerkisid sellised lõpetamata infrastruktuuridega põlluarendused just kinnisvarasbuumi ajal, mil kinnisvarahinnad olid tunduvalt kõrgemad, kui nad seda praegu on ja see teeb sellise kinnisvara müügi suhteliselt rakseks.
Kindlasti ei ole täna suurimaks probleemiks väljaehitamata asfalttee või tänavavalgustuse puudumine, vaid kehv ühistransport mõnes linnalähedases põlluarenduses. Olenevalt pere suurusest ja ka sellest, kas lapsed käivad lasteaias või koolis, on eelnevatel aastatel vastavalt vajadusele olnud perekondades üks või kaks autot. Kuid tänases majandussurutises on pered esimesena asunud kokku hoidma just transpordikulude pealt ning loobunud ühest või lausa mõlemast autost.
Enamasti on kõik linnalähedased elamurajoonid (va Rae vald) kesklinnast vähemalt 15 km kaugusel ning siit edasi oskab juba iga inimene arvutada, kui suur on transpordikulu ühes kuus, kui peres on kaks liisinguautot ning kütusekulu.
Seega võib arvata, et tänases situatsioonis kaaluvad paljud linnaäärsete arenduspiirkondade elanikud linnale lähemale kolimist, sest linnas elades on juba transpordikulud olulisemalt väiksemad ning ka asfalttee ja tänavavalgustus on olemas. Isegi taksojuhtidel on vähe tööd, siis miks peaks lapsevanemad oma lastele taksoteenust osutama.
Seotud lood
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele