Väljaehitamata infrastruktuur sunnib elukohta vahetama

Ja seda eelkõige mõne linnas või linna lähedal paikneva soodsama ning parema asukohaga elamispinna vastu, mis oleks võimalikult lähedal oma igapäevaseleelukeskkonnale. 

Kuid paraku kerkisid sellised lõpetamata infrastruktuuridega põlluarendused just kinnisvarasbuumi ajal, mil kinnisvarahinnad olid tunduvalt kõrgemad, kui nad seda praegu on ja see teeb sellise kinnisvara müügi suhteliselt rakseks.

Kindlasti ei ole täna suurimaks probleemiks väljaehitamata asfalttee või tänavavalgustuse puudumine, vaid kehv ühistransport mõnes linnalähedases põlluarenduses. Olenevalt pere suurusest ja ka sellest, kas  lapsed käivad lasteaias või koolis, on eelnevatel aastatel vastavalt vajadusele olnud perekondades üks või kaks autot. Kuid tänases majandussurutises on pered esimesena asunud kokku hoidma just transpordikulude pealt ning  loobunud ühest või lausa mõlemast autost.

Enamasti on kõik linnalähedased elamurajoonid (va Rae vald) kesklinnast vähemalt 15 km kaugusel ning  siit edasi oskab juba iga inimene arvutada, kui suur on transpordikulu ühes kuus,  kui peres on kaks liisinguautot ning kütusekulu.

Seega võib arvata, et tänases situatsioonis kaaluvad paljud linnaäärsete arenduspiirkondade elanikud linnale lähemale kolimist, sest linnas elades on juba transpordikulud olulisemalt väiksemad ning ka asfalttee ja tänavavalgustus on olemas. Isegi taksojuhtidel on vähe tööd, siis miks peaks lapsevanemad oma lastele taksoteenust osutama.