Eluasemevaldkond vajab riigipoolset toetamist ja reguleerimist, kuna turg ei suuda elanikkonna kõigi rühmade vajadusi rahuldada, ütles abilinnapea Eha Võrk elamumajanduskonverentsil peetud ettekandes.
„Noortel, paljulapselistel peredel, üksikutel vanuritel ja alla keskmise sissetulekuga perekondadel ei ole võimalik eluaset soetada,“ nentis Võrk. „„Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest,“ nentis Võrk. „Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud, suurenenud on väljatõstmisohus olevate inimeste ja kodutute arv.“
Võrgu sõnul kuulub Tallinnas avalikule sektorile vaid umbes kolm protsenti elamufondist, samas kui paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus 15–20%. „Seega ei ole munitsipaalelamufondi loomises midagi taunitavat, see on igas arenenud linnas enesestmõistetav nähtus,“ rõhutas Võrk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid