Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eha Võrk palub riigilt elamumajanduseks tuge
Eluasemevaldkond vajab riigipoolset toetamist ja reguleerimist, kuna turg ei suuda elanikkonna kõigi rühmade vajadusi rahuldada, ütles abilinnapea Eha Võrk elamumajanduskonverentsil peetud ettekandes.
„Noortel, paljulapselistel peredel, üksikutel vanuritel ja alla keskmise sissetulekuga perekondadel ei ole võimalik eluaset soetada,“ nentis Võrk. „„Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest,“ nentis Võrk. „Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud, suurenenud on väljatõstmisohus olevate inimeste ja kodutute arv.“
Võrgu sõnul kuulub Tallinnas avalikule sektorile vaid umbes kolm protsenti elamufondist, samas kui paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus 15–20%. „Seega ei ole munitsipaalelamufondi loomises midagi taunitavat, see on igas arenenud linnas enesestmõistetav nähtus,“ rõhutas Võrk.
Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.