Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eha Võrk palub riigilt elamumajanduseks tuge
Eluasemevaldkond vajab riigipoolset toetamist ja reguleerimist, kuna turg ei suuda elanikkonna kõigi rühmade vajadusi rahuldada, ütles abilinnapea Eha Võrk elamumajanduskonverentsil peetud ettekandes.
„Noortel, paljulapselistel peredel, üksikutel vanuritel ja alla keskmise sissetulekuga perekondadel ei ole võimalik eluaset soetada,“ nentis Võrk. „„Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest,“ nentis Võrk. „Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud, suurenenud on väljatõstmisohus olevate inimeste ja kodutute arv.“
Võrgu sõnul kuulub Tallinnas avalikule sektorile vaid umbes kolm protsenti elamufondist, samas kui paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus 15–20%. „Seega ei ole munitsipaalelamufondi loomises midagi taunitavat, see on igas arenenud linnas enesestmõistetav nähtus,“ rõhutas Võrk.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.