7. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõikides suuremates linnades oli tugev müügisurve ning see vedas ainuüksi ühe kuuga Pindi Indeksi rohkem kui 12 protsendilisse miinusesse. Kinnisvaraturu mõistes on sisuliselt tegemist vabalangusega, kus hinnaliikumist juhivad valdavalt emotsioonid- turu keskmise viivad alla sundolukorda sattunud inimeste tehingud, kes peamiselt majandulikel põhjustel on sunnitud oma kinnisvarast iga hinnaga loobuma.

 Ehkki tehingute arv näitab visalt, ent järjepidevalt kasvutrendi, on ostjad turul äärmiselt valivad ning vähemalt tüüpvarade puhul otsitaksegi müüjaid, kellel makseraskuste tõttu on sisuliselt müügist loobumine välistatud.

Eesti elanikkonna kindlustunne tuleviku ees on ajaloo madalaim ning seda trendi saab peamiselt muuta olukorra selginemine tööjõuturul. 1. juulil jõustuva uue töölepinguseaduse raames oodatakse uut koondamistelainet ning kuniks pole selge, kui suureks Eesti töötus kasvab, ei ole oodata ka negatiivsete emotsioonide raugemist. Kui eluasemelaenu väljastavate pankade jaoks oli viimase paari aasta jooksul põhiprobleemiks tagatisrisk ehk laenu väljastamine takerdus eelkõige vara kõrge hinna taha, siis täna enam pangad seda probleemiks ei pea. Täna on neile oluliselt aktuaalsem kliendirisk ehk laenu võtva isiku tulevane maksevõime ning seetõttu on ka kommertspangad küllaltki äraootaval seisukohal turule täiendava laenuraha suunamisel.

Samal ajal ei saa üle ega ümber elanikkonna ostujõu kasvust kinnisvara soetamisel- 2009. a esimeses kvartalis tõusis läbi piirkonna keskmise palga, keskmise eluaseme ruutmeetrihinna ja kehtivate laenutingimuste arvutatud ostujõud Tallinnas ajaloo kõrgeimaks, varasemale maksimumile ollakse lähedal ka Tartus ja Pärnus.

 Ka suuremate kinnisvaraportaalide külastajate arvu kasv ning kinnisvara ostusoovide laekumiste arvu suurenemine kinnisvarabüroodesse on selge märk, et maksejõulise elanikkonna seas on tekkinud järsult langenud kinnisvara vastu taas huvi. Siiski on ka enamus ostuhuvilisi veel äraootaval seisukohal, kuna oodatakse lõplikku emotsioonide raugemist ning püütakse tabada hinnapõhja.