Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome arhitekt ehitakse Soome lahte tehissaare
Soome arhitekti visiooni kohaselt võiks Tallinna ja Helsingi vahele merre ehitada tehissaare Talsingi, kuhu mahuks elama umbes 20 000 eestlast ja soomlast.
«See on täiesti realistlik ehk 21. sajandi praktiline utoopia,» kirjeldab Helsingi noor arhitekt Martti Kalliala oma visiooni, mille järgi võiks kahe linna vahele raudteetunneli ehitamise käigus rajada merre ka ühise tehissaare. Seda enam, et materjal saare ehitamiseks tuleks niisama kätte, kuna meretunneli kaevamisel tekib paratamatult oma 16 miljonit kuupmeetrit graniitkivist jäätmeid. Sellest annaks lahedalt kuni kahe ruutkilomeetri suuruse tehissaare ehitada.
Et tegu pole millegi väga ebatavalisega, näitab ka tõsiasi, et maailmas on ehitatud tehisaari juba aastasadu. Viimasel ajal on enim tähelepanu äratanud kindlasti Dubaisse ehitatud tehissaared, mis on eriti kunstipärased – palmi ja merihobu kujulised. Lennukilt vaadatuna on see eriti vägev pilt, ja tehissaare abil suutis Dubai oluliselt pikendada oma rannajoont.
Kalliala rõhutab samas, et Talsingi saarest ei tohiks mingil juhul kujuneda rikaste erareservaat. Vaid üks Talsingi loomise loogika on tema sõnul Dubai tehissaartega ühine – ehitatava maa väärtus saab olema suurem kui saare ehitamiskulud.
Talsingile mahuks Kalliala hinnangul elama umbes 20 000 inimest, lisaks tekiks sinna palju töökohti. Saar oleks ka ideaalne tegutsemiskoht paljudele sellistele Eesti-Soome ühisettevõtetele, kes vajavad tööjõudu korraga mõlemast riigist.
Kallilala plaanide kohaselt leiaksid saarel koha kortermajad, suvilad, püramiidikujulised büroohooned, kool, ujumisrand, väikesadam, keskpark ja kongressikeskus. Talsingis oleksid seega kättesaadavad ja käe-jala juures kõik peamised eluks vajalikud teenused.
Saar ise peaks olema trükitähtede TKI kujuline, mis märgib lühendit sõnaühendist „Talsingi“ ja vähemalt viie meetri kõrgune, et tormid ei pääseks seda kahjustama. Talsingi lõunaserva peaks kindlasti ehitama lainemurdja ja sinna peale tuulepargi.
Raha saare ehitamiseks tuleks muu hulgas ehitusõiguste müügist. Üks ruutmeeter maad maksaks ostjale umbes 400 eurot (6200 krooni) ning kokku oleks saare pindala umbes 1,5 miljonit ruutmeetrit. Seda muidugi arvestusega, et ehitatakse kõrgemaid korrusmaju. Kokku läheks saare ehitamine maksma 600 miljonit eurot.
Ainulaadne oleks rongiühendus saare ja Helsingi ning saare ja Tallinna vahel, mis teeks Talsingist justkui kahe linna ühise linnaosa. Talsingit hakkaks valitsema Tallinn ja Helsingi üheskoos.
Kalliala rõhutab, et Talsingi peaks olema väga linlikult sisustatud saar, kus jaguks ruumi ka ökoloogilistele katsetustele ja ettevõtmistele. Peale selle, et saarel elatakse ja töötatakse, oleks Talsingi kahe riigi kultuurisidemete sümbol.
Tehissaar Talisinki ideed esitletakse Helsingi linnaplaneerimisameti Laituri-nimelises näitusepaigas 17. aprillist 15. maini avatud näitusel «Helsingi – euroopalik metropol».
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele