Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu Sõpruse sild vajab hädasti suurremonti
Tartu linnavalitsus palub majandusministeeriumilt avariiohtlikus seisundis Sõpruse silla kapitaalremondiks riigieelarvest raha, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tartu abilinnapea Margus Hansoni allkirjaga kiri kirjeldab silla olukorda väga kehvana. „tartu Sõpruse silla konstruktsioonide tehniliste ülevaatuste aruannete kokkuvõte on, et silla põhjalik remont on hädavajalik. Arvestades silla tehnilise seisukorra halvenemist tuleks vältida avariiohust tulenevat silla sulgemise vajadust,” seisab kirjas.
„Tuginedes ekspertiisi tulemustele ja silla remondiprojektile on silla remondi maksumuseks arvestatud umbes 100 miljonit krooni. Et saavutada silla normikohane seisund, teeme MKM-ile ettepaneku kapitaalremondi täiendavaks finantseerimiseks riigieelarvest 50% ulatuses aastatel 2010-2012,” lisatakse kirjas.
Tartu linnamajanduse osakonna teedeteenistuse osakonna juhataja Mart Joosep ütles Päevaleht Online’ile, et sel aastal on veel tellitud täiendav silla tehnilise seisukorra hinnang, millest sõltub, kas ja millal remonti alustatakse.
„Uuring täpsustab, millal kapitaalremonti vaja on, jooksvaid töid peab linn seal koguaeg tegema, aga silla armatuur ja konstruktsioonid on juba tugevasti viga saanud,” selgitas Joosep.
Tema sõnul on Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuv sild oluline teelõik, kus liikluse ümbersuunamiseks väga palju variante ei ole. „Ka suured veoautod peavad kuskilt üle saama ja päris kesklinna ei taha neid suunata. Ka tartu idapoolse ringtee sild võib valmida ju alles aastate pärast,” rääkis Joosep.
Juba 2007. aasta 10.mail kirjutas Päevaleht Online, et Tartu Sõpruse sild vajab kapitaalremonti. Tookordne hinnang tugines samal aastal tehtud uuringule, mis näitas, et rooste on oluliselt kahjustanud sillatalasid, ilma milleta sild ei püsi.
2007. aasta kevadel pakuti silla kapitaalremondi hinnaks tolleaegsete hindade põhjal 150–200 miljonit krooni.
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.
Enimloetud
3
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Üritused
Hetkel kuum
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele