Valka ehitatakse puhkeala koos üheksa meetri kõrguse terastrossidest ronimistorniga, mida finantseeritakse Eesti-Läti programmist saadud 3,4 miljoni krooniga.
Valgamaalane kirjutab, et linnakusse tuleb kaks vedru- ja kolm rippkiike, keerlev kauss, keerlev käepide koos seismislauaga ja teisi pöörlemismänguvahendeid.
Ronimisväljakule tuleb võrktorn, kuhu lubatakse kaheksa-aastaseid ja vanemaid. Nooremad sinna ei pääse, kuna võrgu silm on nii suur, et käed ei ulatu sellest kinni võtma ja seega pole ka võimalik mööda võrkseina üles ronida. Torn tuleb üheksa meetrit kõrge.
«Atraktsioonid on kvaliteetsed ja vandalismikindlad,» lausus linnavalitsuse arenguameti nõunik Marika Post.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta tunnistas, et huligaanidel on kombeks küll uusi asju lõhkuda, kuid ronimistorni võrku pannakse terastross, mis ronijale ohutuskindel. Lõhkujatel polevat selle kallal aga mõtet jõudu näidata. Pigem saavad ka täiskasvanud end treenida, fantaasiaid välja elada, näidata kõrgusega toimetulekut.
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.