Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
YIT Ehituse tütar: oleme pakkumistele avatud
"Tulevikuplaane konkreetselt ei ole teinud. Küll on mõtteid, et kui leiduks huvilisi, kes jätkaks pansionaadiga, siis AS Koidu Kinnisvara oleks avatud aruteludeks," märkis Siimann, vihjates, et kui leiduks sobiv pakkumine, siis kaalutaks ka müüki. Samuti oleksid nad huvitatud võimalikest investoritest.
Tallinn pole Siimanni sõnul pansionaadi vastu väga tugevat huvi tundnud, kuigi võiks. "Linn võiks ju huvi tunda, tegemist on Tallinna administratiivjaotusega, kus seis pole just kiita," lausus nõustaja, lisades, et jutuks on linna võimalik toetus tõenäoliselt varem olnud, kuid see huvi on jäänud linna poolt realiseerimata.
Siimanni sõnul napib Eestis eakatele inimestele pansionaate. Samas oleks konkreetsel projektil tema sõnul tulevikku. "Võrreldes Eestit teiste riikidega, kus eaka elanikkonna osa on kõrge, tõdeme, et meil on olukord tunduvalt kehvem, sest napib sotsiaalobjekte. Praeguses situatsioonis ei ole vanemaealisel elanikkonnal piisavalt ressurssi, siis lähema kümne aasta jooksul võiks prognoosida, et huvi ja vajadus pansionaadi tüüpi eluasemete vastu tõuseb. Riigil ja omavalitsustel lootma jääda, et vastava lõigu katab erakapital, ei ole mõistlik juba ainuüksi seetõttu, et erakapitali baasil loodud sotsiaalmajade hinnatase ei pruugi osutuda jõukohaseks," märkis Siimann.
"Igas ühiskonnas on nii kõrgema elatustasemega kui ka madalama elatustasemega elanikkonda, kellest osa valiksid pansionaadi- või apartmenthotelli tüüpi elupaiga, kui riigi poolt tuleks osalinegi tugi," lausus nõustaja.
"Kui mingigi huvi tekiks, oleks väga hea. Kuid kahjuks pole praegu vist väga hea aeg selliste projektide jaoks. Meil pole võlgu ega raskusi, kuid on kahju sellest ajast, mis on vahepeal kadunud," lisas ta.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele