„Infrastruktuuri investeeringute ja hoolduse rahade valimatu kokkutõmbamine ei tundu vajalik ega mõistlik ega põhjendatud. Millal on infrastruktuuridesse suuremamahuliste pikaajaliste investeeringute tegemiseks veel parem aeg?“ küsis ta.
Tema sõnul finantseeritakse riiklikke infrastruktuuri investeerimisprojekte põhiosas eurorahadest, kuid eurorahade saamiseks on vajalik 10-15% riigipoolne omafinantseering. „Seega on reaalne oht, et 500 mln krooni omafinantseeringu mahu vähenedes jäetakse Eesti infrastruktuuri investeerimata mitmeid kordi suurem summa,“ hoiatas ta.
Luiga lisas, et eurorahade kasutamise periood on ju suure tõenäosusega ajaliselt piiratud lähiaastatega ning samuti on ehitushinnad sel perioodil oluliselt soodsamad kui varasematel aastatel.