18. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Indeksi tipphetkest aprillis 2007. a. on langus olnud koguni 26%. Ruutmeetrihindadest rääkides on keskmise elamispinna pakkumishinnaks portaalis KV.EE käesoleval ajal 16 626 krooni. Aasta tagasi oli keskmine pakkumishind 20 564 ning tipphetkel 22 303 krooni.

Võrreldes pakkumishindade muutust reaalsete tehinguhindade langusega näeme, et indeksi langus on äärmiselt tagasihoidlik ega peegelda tegelike hinnamuutusi. 17. veebruari seisuga on veebruaris 2009. a. Eestis tehtud korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind maa-ameti andmetele tuginedes 11 584 krooni.

Aasta tagasi veebruaris oli selleks hinnaks 16 563 ning aprillis 2007 oli keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind koguni 19 327 krooni. Võrreldes pakkumishinna ja reaalsete tehinguhindade vahet tuleb tõdeda, et see järjest suureneb. Tipphindade ajal aprillis 2007. a. oli tehinguhinna ja pakkumishinna vahe pea olematu 13%. Aasta tagasi 2008. a. veebruariks oli vahe suurenenud 17% peale.

Käesoleva aasta veebruaris on aga vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel koguni 30%. Kui räägitakse kinnisvaratehingute nappusest ja sellest, et selle peamiseks põhjuseks on karmid eluasemelaenude tingimused, siis sellega tuleb nõustuda. Samas peab tunnistama, et üheks oluliseks tehingute arvu kärbumise põhjuseks on asjaolu, et kinnisvaramüüjad ei tule hinnalangusega kaasa. Nii tekivad pakkumise ja nõudluse vahele käärid, mis sunnivad ostjaid tehingud tegemata jätma.