16. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaanuari turulanguse tingis sügisene finantskriis

Enneolematult madala jaanuarikuu tehingute arvu tingis eelkõige pankade likviidsuskriis, mille käigus lõpetasid suuremad kommertspangad novembris enam kui kuuks sisuliselt eluasemelaenude väljastamise, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Kuna kinnisvaratehingute ettevalmistamine vältab alati nädalaid, siis peegelduski novembrikuine pangandusturg kinnisvaraturul alles jaanuaris.

Võrdluseks- kui absoluutne kuu tipp oli Tallinnas 2005. aasta novembris, mil sõlmiti 1389 korteri ostu-müügitehingut, siis 2009. jaanuaris vahetas maa-ameti andmetel omanikku 251 korterit. Kusjuures tasub lisaks märkida, et kuni 2008. aasta oktoobrini tehti iga kuu üle 500 tehingu. Seega oli jaanuar ka langeva turu tingimustes erakordselt passiivne.

Müügipakkumiste arv on jätkuvalt kõrge ning vähenevate tehingute valguses on loomulikult ka surve hindadele jätkuvalt ülisuur. Kuna jaanuaris tehti kõige vähem tehinguid, oli omamoodi loogiline ka antud perioodi keskmisest suurem hinnalangus, sest väheneva ostjate arvu valguses pidid ka müüjad tehingu nimel suuri allahindlusi tegema. Jaanuari keskmine hinnalangus oligi läbi aegade järsim, Tallinna keskmine korteriomandi ruutmeetri hind langes võrreldes detsembriga 12 protsendi võrra. Kokku on aga Tallinna korterite hinnad langenud 2007. aasta märtsi tipptasemega võrreldes tänaseks juba 40 protsendi võrra.

Kaheteistprotsendilist hinnalangust tuleb siiski vaadelda kerge reservatsiooniga. Üheski linnaosas - välja arvatud Põhja-Tallinn eraldivõetuna -kukkumine nii suur polnud ning langusprotsenti võimendas ka keskmisest kallima kesklinna tehingute arvu teiste linnaosadega võrreldes proprtsionaalselt järsem langus.

Linnaosade lõikes tegigi suurima kukkumise läbi Põhja-Tallinn 26 protsendiga, järgnes Lasnamäe, kus hinnalangus jäi veidi üle 8 protsendi. Kristiines kukkusid hinnad 6,5, Mustamäel 6 ja Kesklinnas 4 protsenti. Haaberstis aga keskmised tehinguhinnad suisa tõusid 1,5 protsendi võrra.

Pakkumiste arv on Tallinnas jätkuvalt kõrge ning korteriomandite puhul püsib nende arv stabiilselt 9000 lähedal. Linnaosade pakkumiste arvu vaadeldes paistab erandina silma Lasnamäe, kus varasema 2100 müügis oleva korteri asemel on pakkumisel hetkel 1800 elamispinda.

Kui vaadata keskmise tallinlase ostujõudu, siis tahes-tahtmata jääb mulje, justkui oleks ostu tegemiseks ülisoodne aeg- viimase 12 aasta jooksul on keskmise Tallinna elaniku kinnisvara ostujõud sama kõrge olnud vaid 2003. aasta II kvartalis, mil järsk hinnatõus veel polnud alanud. Arvestades, et Helsingis langesid lama-perioodil korterite hinnad keskmiselt 50 protsendi võrra ning Eestis ei ole erinevalt Soomest pankade moratooriume välja kuulutatud ning valuutat devalveeritud, võiks samuti eeldada, et suurem hinnasula on peale 40 protsendilist langust möödas. Siiski näitab pakkumiste arvu suur ülekaal ning eestlaste oluliselt langenud usaldusindeks tuleviku suhtes, et surve hindadele jätkub.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785