Kuna taanlaste tehtud uuring ei andnud vastust küsimusele, kuidas võiks kulgeda Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse trass, jääb Eesti ilma ühest loodetud miljonist ja peab lisaks teise tagasi maksma, kirjutab Postimees.
«Rikkumise suurus oli küll 1,9 miljonit, kuid ülejäänud summat pole Eesti ette kätte saanud, seega reaalselt maksamegi tagasi pea poole vähem,» sõnas rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu Oma Saarele.
2005. aastal Euroopa Liidu ISPA toetusprogrammi raames läbi viidud Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnaanalüüsi eesmärk oli kindlaks määrata majanduslikust seisukohast sobivaim lahendus mandri ja Saare maakonna ühendamiseks.
Analüüsi viisid läbi Taani konsultandid firmadest Ramboll, Sund&Belt Partner ja Deloitte.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lepingu maksumus oli 6 180 407 krooni, millest 75 protsenti ehk 4 635 305 pidi tulema ISPA-lt.
Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu rääkis Oma Saarele, et pärast analüüsi valmimist esitati 2006. aasta kevadel Euroopa Komisjonile (EK) projekti lõpparuanne ja lõppmaksetaotlus, kuid komisjon ei kinnitanud aruannet ja oli rahandusministeeriumile saadetud kirjas arvamusel, et projekti peamine eesmärk ei ole täidetud.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.