14. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Soodsamate finantseerimistingimuste saamiseks püütakse hindajaid mõjutada, et objektile kõrgem turuväärtus saada.

Olgu siinkohal kohe ära öeldud, et mitte ükski endast lugupidav hindaja ei võta sellist kliendi soovi kuulmagi. Hindamisteenust osutatakse vastavalt rahvusvahelisele ja Eesti hindamisstandardile ning hinnangu tulemus ei kuulu vaidlustamisele, samuti on suuremate büroode hindamisprotseduurid üles ehitatud selliselt, et „kokkumäng“ on sisuliselt võimatu- turuväärtuse lõpliku kinnitamisega on alati seotud mitu inimest ning isegi võimalik kokkulepe hindajaga ei anna siiski mitte mingit tulemust.

Oletagem, et perekond leidis sügisel endale 1,5 miljonit krooni maksva korteri, mille turuhind tollal oligi täpselt 1,5 miljonit krooni, seega tehing tundus igati aus ja loogiline mõlema tehingu osapoole jaoks. Kuna paari kuuga on kinnisvarahinnad olnud jätkuvalt langustrendis, siis praegu, peale lõplikku otsustamist ning nädalate pikkusi laenuteemalisi läbirääkimisi pankadega on aga selgunud, et nüüdseks on hindamisakti määratav turuväärtus juba vaid 1,4 miljonit krooni.

Kui perekond on otsustanud, et tegemist on siiski eluasemega, mida igal juhul soovitakse osta, tähendaks see 100 000 krooni suuremat omafinantseeringut. Seetõttu püüavadki paljud ostjad kinnisvarahindajaid survestada, et nad määraks objektile nn vana hinna, mille pealt tehing kokku lepiti.

Sarnase probleemi ees on ka näiteks eramajade ehitajad, kes vajavad pangalaenu jaoks kordushindamisi, et maja edasi ehitada. Kuna hoonestamata kruntide väärtus on langenud väga kiiresti, siis võib tekkida olukord, kus pool aastat varem koostatud eksperthinnang annab kõrgema turuväärtuse kui praegu, ehkki eramut on juba edasi ehitatud. Et sellises olukorras pangalt siiki laenu juurde saada, püüavadki sellises seisus majaomanikud hindajatega „kaubale“ saada.

Paradoksaalsel kombel on turul ka isikuid, kes nõuavad hoopis allahindamist- see võib olla kasulik näiteks lahutusprotsessis osalejatele või isikule, kes soovib odavamat vara vahetada kallima vastu, et saada seeläbi endale suurem vaheraha.