Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gaasi hinnatõus põrmustas seadmete müügi
Küttesüsteemidega tegeleva Teploimport juhataja Elvar Alasi ütles ehitusuudised.net-le, et gaasi hinnatõus vähendas eelmisel aastal nõudlust gaasiküttesüsteemidele ca 60%.
Teploimport tegi ehitusuudised.net palvel arvestuse 250 m2 suurusele majale, mis on viidud vesi-põrandaküttele. Küttesüsteemi ehituse maksumuses on arvestatud kõikide kulutustega s.h. ka näiteks gaasitrassiga liitumise tasu.
Kui võrrelda erinevaid enimkasutatavaid kütteallikaid, on 10 aasta kogukulu küttele ja küttesüsteemi ehitusele alljärgnev:Maasoojuspump - 357'000 krÕhk-vesi soojuspump - 394'000 krPuiduküte - 435'000 krPelleti- ehk graanulküte - 451'000 krGaasiküte - 495'000 krÕliküte - 548'000 kr
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alasi märkis, et küttesüsteemide ehituse maksumus on langenud ca' 10-15%.
„Enimsoovitud kütteliikideks on soojuspumbad, viimasel ajal eriti õhk-vesi soojuspumbad, mis lisatakse olemasolevatesse küttesüsteemidesse ja pelletiküte,“ märkis ta. Samuti tõi ta välja trendi, et graanulküttele on üle läinud varasemad õlikütte kasutajad, samuti on märgata tendentsi puiduküttekatelde üleviimisel pelletiküttele. Põhjuseks küttekulude sama maksumus, kuid oluliselt mugavam kasutamine.
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.