Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluruumide ehituslubade arv väheneb
Eluruumidele väljastatavate ehituslubade arv on jõudsalt kokku tõmbunud, kirjutab Tõnu Toompark.
2008. a. III Kvartalis väljastati eluruumidele 1030 ehitusluba eluruumide kogupinnaga 133 000 ruutmeetrit. See on 43% vähem ehituslubasid ja 36% vähem elamispinna ruutmeetreid, kui aasta varem.
Eluruumide ehituslubade arvu vähenemise põhjuseks on ilmselgelt kehv meelsus eluruumide turul. Igakuiselt alustatakse küll mõne uue arendusprojektiga, kuid tegemist on kitsamale niššile suunatud ja/või väikesemahuliste projektidega. Järsult on suurenenud keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et proportsionaalselt enam vähenenud on korterelamutele antavate ehituslubade arv. Selle tulemusena suureneb ühepereelamute osakaal, mis viib keskmise eluruumi pindala kasvule.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.