Buumieelsed kinnisvarahinnad peagi käes

Keskmiselt on Tallinnas pakkumises ligi 9000 korterit, mis on 60–70% rohkem kui kaks aastat tagasi buumi ajal. Eramuid on Harjumaal pakkumises 2300 ringis, mis on üle kahe korra rohkem kui 2006. aasta lõpus.

Suur pakkumine ning vähene ostujõud lubavad eeldada ka hinnalanguse jätkumist. Novembrikuus oli keskmine korterite tehinguhinna langus Harjumaal ja Tallinnas 7%, mis on kuises arvestuses suurim hinnalangus viimastel aastatel.

Ka tehingute arv langes novembris kiiresti, mis viis äkilisema hinnalanguseni. Võrreldes oktoobriga sõlmiti Tallinnas novembris 28% vähem ostu-müügitehinguid ning 44% vähem tehinguid kui aasta tagasi samal perioodil. Viimati olid nii suured hinnalangused aastases arvestuses 2007. aasta novembris-detsembris, mis viitab omamoodi sesoonsusele.

Ka detsembris võib oodata sarnast tehingute arvu ning edasist hindade langust. Keskmine korteri hind Tallinnas on jõudmas 2005. aasta tasemeni.

Peamisteks põhjusteks on pankade vähesem laenude väljastamine, inimeste hirm sissetulekute kaotamise ees ning ootus hindade edasiseks languseks.

Võrreldes Tallinna linnaosasid on hinnalangus olnud läbiv. Enim on aastaga hinnad langenud Kristiines, Kesklinnas, Haaberstis ja Lasnamäel, kus langus on 24-33%.

Tehingute arvud on langenud aastaga enim magalapiirkondades, kokku ligi 60%. Ka novembrikuus langesid tehingutearvud peaaegu kogu Tallinnas. Ainukesena on tehingute arv novembris kasvanud Kesklinnas ja Nõmmel.

Alates septembrikuust on üürikorterite pakkumine kiirelt kasvanud ning saavutanud detsembri alguseks oma uue tipu.

Tallinnas on pakkumises ligi 2400 üürikorterit, millest uutes kortermajades paiknevad ligi 15%. Üürimajade hulk on turul võrreldes korteritega marginaalne, kuid ka sellel väikesel turul on pakkumine kasvanud. Tugeva pakkumise kasvu tõttu ongi viimastel kuudel üürihinnad jälle veidi langenud.

Keskmine elamispindade üürihindade langus City24 põhjal on u 7%, mis teeb keskmiselt 300–500 krooni korteri kohta. Kuigi üüriturg püsib aktiivsena, siis praegu on pakkumiste kasv ületanud nõudlust.

Ka lähitulevikus ei ole seetõttu oodata üürihindade kasvu, vaatamata sellele, et fookus müügiturult kandub üha enam üüriturule.

Eramute tehingute arv ja müügihinnad on samuti languses. Eramutega on viimastel kuudel tehtud tehinguid umbes 20% vähem kui II ja III kvartalis ning ligi poole vähem kui 2007. aasta alguses. Eramute keskmine müügihind Harjumaal on City24 andmeil aastaga langenud 15%. Tehingute hinnad on aga langenud rohkem, keskmiselt kuni 30%.

Kuna vaid umbes pooled elamispindade ostusoovijatest saavad pankadest positiivse vastuse ning soovitud laenusumma, siis võib meenutada buumieelset aega, kus paljud oleksid tahtnud kinnisvara soetada, kuid polnud vajalikke vahendeid.

Ka praegu ja lähitulevikus (kus kinnisvarahinnad on oluliselt odavamad kui aasta tagasi ning odavamad ka kui viie aasta pärast tulevikus) on inimesi, kes sooviksid osta seda odavat kinnisvara, kuid kes ei ole enam praegustes tingimustes pankade jaoks laenuvõimelised kliendid.

Seega on majandustsükli languse ja põhja aega võimalik ära kasutada neil, kes on hästi kapitaliseeritud ning pankade silmis usaldusväärsed.