16. detsember 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sõõrumaa: kinnisvaraturg põeb veel 2-3 aastat

Äripäevale antud intervjuus kinnitas ettevõtja Urmas Sõõrumaa, et kinnisvaraga spekuleerimise ajad on möödas ning Eesti liigub pigem üürniketuru suunas.

Mida peaks Teie arvates tegema Eesti kinnisvaraturu turgutamiseks? Millal võiks tulla tõus?

Ega palju midagi ette võtta pole. Kinnisvaraturg on seotud üldise majanduse käiguga. Kinnisvaraturule sisenejatel peaks olema pikem nägemus majandusarengust, kuhu kuuluvad ka tõusud ja mõõnad. Sama lähenemine võiks olla ka kinnisvara arendust finantseerivatel pankadel. Eks meil ole ka omad probleemid, mida täna lahendada. Kinnisvaraturu põdemine võtab kindlasti veel 2-3 aastat aega. Ehk siis tuleb tavaelu tagasi. Sellised ajad, kus iga taksojuht spekuleeris kinnisvaraga, on ajalugu.

Kas Eestis on liiga palju kinnisvarafirmasid?Ei oska öelda, turg paneb ise paika, palju neid tegelikult vaja on.

Eesti kinnisvaraturg sattus langusse maailmamajanduse mõjudel, aga missuguseid vigu tegid teie arvates kohalikud tegijad?

Kõigepealt sai meie oma majandus hoobi ja siis veel maailma majandus takkajärgi. Kohalikud tegijad tegid seda, mida turg võimaldas, aga õpiaeg jäi natuke lühikeseks ja kooliraha tuli liig palju maksta.

Kas Teie arvates on praegune kinnisvarasektorikriis võrreldav Eesti 1930ndate alguse sarnase nähtusega? Ei oska neid kaht perioodi võrrelda. Aga üldiselt kujunevad siin maailmas lihtsad inimlikud asjad korduma.

Mis võiksid uues turuolukorras olla olulisemad märksõnad?

Uues turusituatsioonis võiks meelde tuletada rahvatarkust: 9 korda mõõda, üks kord lõika. Ja veel: mõtle hästi, kuhu, kuidas ja kellele annad.

Kui kõrvutada Ülemiste Cityt ja Rotermanni kvartalit, siis millised on nende kahe asumi eelised ja puudused?Neid kvartaleid ei saa kõrvutada. Arenenud maailmas on nende kahe koha hinna vahe vähemalt kolmekordne, samuti on erinevad sihtturud.

Kui elamispindadeturg on tugevas languses, siis on ju järgnemas ka äripindade turg. Kas nüüd tuleks panustada üksikute ärihoonete või ärilinnakute arendamisele või on äripindu liiga palju tehtud ja perspektiiv on selles kinnisvarasektoris vilets?Kui võrrelda Eesti kinnisvaraturgu arenenud riikide turgudega 70-aastases perioodis, siis pole hullu midagi. Üle pole ka väga midagi. Lihtsalt arengut toitev majanduskasv on ära kukkunud.

Kas Eesti tulevikuks on omaniketurg või üürniketurg?

Kuna Eesti on Lääne finantseerimissüsteemidega nii tugevalt seotud, siis tugev areng üürniketuru suunas on loomulik.  

Mida teha tühjaks jäävate äripindadega?

Nii nagu majanduslanguste puhul ikka, jäävad mõned projektid kümneteks aastateks seisma. Tuletan meelde kinnisvara kolme põhitingimust: asukoht, asukoht ja veel kord asukoht.

Kinnisvara Guruna 2008, millised on Teie arvates lõppeva aasta õnnestunuimad kinnisvarateod ja millised projektid on ebaõnnestunud?

Loomulikult olen uhke Rotermanni kvartali esimese osa arenduse üle. Miinuse poole peale kannaks nii iseenda kui teiste arendajate poole pealt liigse kiirustamisega äraununenud idamaised tarkused. Nimelt on ka kinnisvaral hing – oma energeetika. Ta peab elama ja olema kasutajasõbralik. Ehk on meil nüüd aega rohkem mõõta, enne kui lõikame. 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785