26. november 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürivõlgnikust nii lihtsalt lahti ei saa
Küsimusele, kas üürilepingu võib üürniku makseviivituse korral kohe üles öelda, vastab Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist Mait Palts, et võib küll, kuid sellega kaasneb paraku omajagu asjaajamist.
Üürileandjal on võlaõigusseaduse kohaselt õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik jätab üüri ja kõrvalkulude, näiteks: elektri ja vee eest tasumata kolme kuu ulatuses, kirjutab Ärileht.
Samuti saab lepingust lahti öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest makstava üüri summat või kui võlgu olevate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest makstavate kõrvalkulude summat.
Siiski ei saa erakorraline lepingu ülesütlemine toimuda ilma üürnikule veel „viimast võimalust” andmata. Nimelt võib kestuslepingu erakorraliselt üles öelda alles pärast kohustuse mittetäitmise lõpetamseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta möödumist.
See on aga koht, mille jaoks tuleb seadust ülihästi tunda ning lepingut sõlmides peab arvestama, et mitte alati ei pruugi sellest abi olla.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!