Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keilasse ehitati uus veevärk
Täna avab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Keila linnas põhja regiooni veemajandusprojekti vastvalminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised.
Projekti näol on tegemist Keila linna põhjaosas asuva eramute piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisega. Projektipiirkonnas asuvad esimesed majad on ehitatud 1930. aastatel, suurem osa maju on valminud aga 50. ja 60. aastatel. Seega on ühisveevärki ja -kanalisatsiooni oodatud kümneid aastaid. Enne projekti läbiviimist oli enamik isiklikke salvkaeve reostunud nii lekkivate reovee kogumiskaevude kui ka endise NSVL armee tankipolgu poolt põhjustatud reostuse tõttu.
„On hea tõdeda, et Keila linn on saanud üheks esimeseks linnaks Eestis, kus pea kõikidele elanikele on tagatud liitumise võimalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, tarbimaks kvaliteetset joogivett ja juhtimaks ära reovett, mis saab nõuetekohaselt puhastatud Keila linna reoveepuhastis,“ märkis Tamkivi.
Praeguseks hetkeks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumislepingu sõlminud juba 140 projektipiirkonna kinnistut.
Esialgu olid veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamise tööd planeeritud „Ida-Harju ja Keila- Vasalemma veemajanduse projekti“ raames. Kuna aga see projekt eelmisel Euroopa Liidu rahastamisperioodil
2004-2006 rahastamist sellisel kujul ei leidnud, alustasid Keila linn ja AS Keila Vesi projekti arendamist omafinantseeringu ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) veeprogrammi toel.
Keila linna põhja regiooni veemajandusprojekti ehitustööd teostati kolmes etapis. I ja II etapp ehitustööd lõppesid üheaegselt jaanuaris 2008. III etapp lõppes aprillis 2008 ja tehnosüsteemide kasutusluba väljastati juunis 2008.
Projekti raames rajati Keila linnas kokku 4856 meetrit veetorustikku ja 5463 meetrit kanalisatsioonitorustikku, liitumisvõimalus ehitati välja 194 kinnistule.
Kokku kujunes I etapi tööde maksumuseks 11 568 295 krooni, II etapi tööde maksumuseks 8 427 478 ja III etapi maksumuseks 6 416 714 krooni. Ühtekokku maksid kolm etappi üle 26 miljoni krooni. Keila linn rahastas projekti 6 miljoni ja AS Keila Vesi 9 miljoni krooniga.
Seotud lood
Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv rendiettevõte Cramo teatas, et alustab mitmeaastast üleminekut Boels Rentali kaubamärgile. Cramo sai Boels Groupi osaks juba 2020. aastal ja selle tulemusel tekkis üks Euroopa suuremaid seadmete ning masinate rendiettevõtteid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele