Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Virtsus avatakse teine tuulepark
31. oktoobril avatakse Virtsu teine tuulepark, kus avakõnega esineb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
„Virtsu teine tuulepark on ainus 2008 aastal lõplikult valminud tuulepark Eestis. Tuulepargi avamine väärib pidulikku äramärkimist ka seetõttu, et käesoleval aastal möödus 10 aastat taastuvelektri toetamise algusest Eestis. Nimelt jõustus 1. jaanuaril 1998 Energiaseadus, millega esmakordselt kehtestati toetused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisele” - tõdes tuulepargi juht Martin Kruus.
Hetkel on Eestis ca 40 tuulikut koguvõimsusega 65 MW. Nende tuuleparkide toodang vastab ligikaudu 30 000 keskmise Eesti kodumajapidamise tarbimisele ja moodustab ca 2% Eesti kogu tarbimisest.
Virtsu 2 tuulepargis on püstitatud kolm tuulikut, mis valmistatud Saksa tuulegeneraatorite tootja Enercon poolt. Ühe tuulegeneraatori võimus on 2,3 MW, torni kõrgus 85m, laba pikkus 33m. Tuulepargi koguvõimsus on 6,9 MW ja toodang 21 GWh aastas, mis katab ligikaudu 3000 kodumajapidamise elektritarbimise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuulepargi koguinvesteering on 120 mln krooni.Virtsu 2 tuulepargi, juriidilise nimega Roheline Ring Tuulepargid OÜ omanikud on Eesti taastuvenergia investeerimisettevõte Freenergy AS 75% osalusega ja Norra energeetikaettevõte Vardar Eurus AS 25% osalusega.
Virtsu 2 tuulepargi tööd opereerib Nelja Energia OÜ. Nelja Energia on 2006. aastal asutatud Norra ja Eesti kapitalile kuuluv ettevõte, mille põhitegevusaladeks on Balti riikides taastuvenergia projektide arendamine ja elektri tootmine. Nelja Energia halduses on ka Pakri, Viru-Nigula, Virtsu 1 ja Esivere tuulepargid. Lisaks on valmimas ka esimene tuulepark Leedus – Sudenai tuulepark
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.