Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Virtsus avatakse teine tuulepark
31. oktoobril avatakse Virtsu teine tuulepark, kus avakõnega esineb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
„Virtsu teine tuulepark on ainus 2008 aastal lõplikult valminud tuulepark Eestis. Tuulepargi avamine väärib pidulikku äramärkimist ka seetõttu, et käesoleval aastal möödus 10 aastat taastuvelektri toetamise algusest Eestis. Nimelt jõustus 1. jaanuaril 1998 Energiaseadus, millega esmakordselt kehtestati toetused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisele” - tõdes tuulepargi juht Martin Kruus.
Hetkel on Eestis ca 40 tuulikut koguvõimsusega 65 MW. Nende tuuleparkide toodang vastab ligikaudu 30 000 keskmise Eesti kodumajapidamise tarbimisele ja moodustab ca 2% Eesti kogu tarbimisest.
Virtsu 2 tuulepargis on püstitatud kolm tuulikut, mis valmistatud Saksa tuulegeneraatorite tootja Enercon poolt. Ühe tuulegeneraatori võimus on 2,3 MW, torni kõrgus 85m, laba pikkus 33m. Tuulepargi koguvõimsus on 6,9 MW ja toodang 21 GWh aastas, mis katab ligikaudu 3000 kodumajapidamise elektritarbimise.
Tuulepargi koguinvesteering on 120 mln krooni.Virtsu 2 tuulepargi, juriidilise nimega Roheline Ring Tuulepargid OÜ omanikud on Eesti taastuvenergia investeerimisettevõte Freenergy AS 75% osalusega ja Norra energeetikaettevõte Vardar Eurus AS 25% osalusega.
Virtsu 2 tuulepargi tööd opereerib Nelja Energia OÜ. Nelja Energia on 2006. aastal asutatud Norra ja Eesti kapitalile kuuluv ettevõte, mille põhitegevusaladeks on Balti riikides taastuvenergia projektide arendamine ja elektri tootmine. Nelja Energia halduses on ka Pakri, Viru-Nigula, Virtsu 1 ja Esivere tuulepargid. Lisaks on valmimas ka esimene tuulepark Leedus – Sudenai tuulepark
Seotud lood
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele