Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall kirjutab tänases Postimehes, et kinnisvarahindade langemisel odavamalt ostes võib laenutingimuste karmistumise tõttu eluaseme ostja igakuine laenumakse hoopiski suureneda ning vastupidi.
Kinnisvarahindade tõusmisel kallimalt kinnisvara ostes on reaalne, et laenutingimuste paranemisel laenuvõtja igakuine summa laenu teenindamiseks hoopiski väheneb.
Eeltoodud jutu illustreerimiseks on kohane kasutada numbrites väljendatud näidet. Kasutame näitena hüpoteetilist korterit, mida oleks võimalik osta miljoni krooniga.
Praegu kehtivate laenutingimuste kohaselt võime eeldada, et maksevõimeline klient saab korteri ostmiseks pangast 80 protsenti laenuraha kolmekümneks aastaks intressiga Euribor + 1,5% = ca 7%. Sellistel tingimustel kujuneb korteriostja igakuiseks laenumakseks ligi 5320 krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Julgen ennustada, et lähitulevikus näeme laenuitresside märkimisväärset tõusu. Kuigi Euribor on mitmete asjatundjate arvates jõudnud oma maksimaalsele tasemele, võivad turbulentsed ajad maailma finantsturgudel seda tulevikus siiski kergitada.
Üsna veendunud võib olla selles, et Eestis asuvad pangad tõstavad laenude intressimarginaale märkimisväärselt. Kui praegune intressimarginaal koduostja jaoks algab üldiselt suurusjärgust 1,5 protsenti, siis ilmselt jõuab see üsna kiiresti tasemeni 3 protsenti
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.