11. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu pealkirjaga „Kahe riigi lugu” autorid väidavad, et Brüssel peaks rakendama karmimat järelvalvet, et aidata euroliidu liikmesmaadel reageerida enne kui kinnisvaraturu mull lõhkeb, kirjutas EUobserver.

„Euroliidu poolt ei anta mingeid stiimuleid liikmesriikidele valitsustele võitlemaks kinnisvaraturumullidega,” on uuringus kirjas. „Selliseid stiimuleid peaks olema, sest eluasemeturud on suured ning kinnisvaraturu pankrotid on segadusttekitavad kogu majandusele.”

Uuringus olivaatluse alla võetud eluasemeturu arengud Iirimaal ja Hispaanias, mõlemal juhul oli tegu euroriikide keskmisest madalama sissetulekuga riikidega, mis liitusidEuroopa Liiduga1999. aastal.

Pärastliitumist kogesid mõlemad riigid olulist sissetuleku tõusu elaniku kohta ja liikusid ülejäänud eurotsooni liikmete majandusliku taseme suunas. Mullile aitasid kaasa ka madalad intressimäärad ja suurem ligipääs välisfinantseeringutele, mis aitasid omakorda kaasa sealsetele kodumaistele investeeringutele ningka laenuvõimelisuse kasvule.

Aga positiivsed demograafilised faktorid, eluaseme soetamist soosiv maksupoliitika ning spekulatsioonid tuleviku kinnisvarahindade üle soodustasid kinnisvarabuumi teket mõlemas riigis, mis järk-järgult viis turu ülekuumenemiseni, kaasa aitas sellele ka USA kinnisvaralaenukriis.

„Need mullid lõhkesid ja eluasemekinnisvara investeeringute langus kõrgemal tasandil ähvardas tirida neid majandusi ühest kasvu järgust teise,” seisab uuringus.

Mitmed võtmetegurid on on sellise arengu taga, üks neist on eurotsooni „üks suurus sobib kõigile” - rahanduspoliitika, leiavad uuringu autorid.

Nende soovitus on sarnane Euroopa Komisjoni euro kümnenda aastapäeva puhul välja antud raporti soovitusega: oleks vajalik efektiivsem järelevalve makromajanduse arengute üle euroliidus.

See järelevalve ei tohiks piirduda vaid riikide eelarvepoliitika jälgimist, tuleks aru saada, et eluasemeturumullid ja nende tagajärjed võivad rängalt takistada eurotsooni arengut.

Uuringu ühe autori Juan Dlegado sõnul puudutab see küsimus uusi kiirelt kasvavaid euroliidu riike, mis liiguvad eurotsooniga liitumise poole ja tõenäoliselt võivad tõenäoliselt euro kasutusele võtta 2010. aastal