Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootslane ei jõua endale enam maja lubada
Rootslastel on viimastel aastatel järjest
keerulisem omale maja osta, kuna hinnad on tõusnud kiiremini kui
sissetulekud.
Swedbanki arvutatud eluasemeindeks on aasta esimeses kvartalis langenud 98,3 punktile. Viimati oli indeksi väärtus alla 100 punkti 1995. aastal, kirjutas di.se.
100 punkti tähendab, et inimestel kulub eluasemelaenule brutopalgast 15%. Mida kõrgem on tase, seda rohkem jääb raha muule.
„Majapidamistel on praegu väiksemad sissetulekud kui see, mida meie maja ostuks nõuame,“ ütles Swedbanki prognoosijuht Cecilia Hermansson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige hullem on olukorda Göteborgi piirkonnas, keskmistes ja väikese suurusega linnades, kus ostujõud on langenud. Stockholmis ja Malmös seevastu on indeks tõusnud.
Keskmise maja hind on Rootsis praegu 1,615 miljonit Rootsi krooni ehk 2,75 miljonit Eesti krooni, keskmine ühe majapidamise brutosissetulek on kasvanud 545 000 Rootsi kroonini (927 000 Eesti kroonini).
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.