Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erastamisjama läheb maksma sadu miljoneid
Saksamaale lahkunute vara tagastamise saaga
saab reaalse rahalise mõõtme - tõenäoliselt kulub Tallinnas enamasti magusates
piirkondades asuvate korterite hüvitamiseks sadu miljoneid kroone maksumaksja
raha.
Märtsikuise riigikohtu üldkogu otsuse järgi peavad Tallinna linnavalitsuse ametnikud vara tagastamise avaldused uuesti läbi vaatama ning seejärel tuleb kas korterid tagastada või siis linna kukrut kergendada. Selliseid kortereid on Tallinnas 125.
Aastaid sama teemaga tegelenud rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna nõuniku Uku Hänni sõnul ootabki praegu lahendust küsimus, mida teha, kui korterid on erastatud. "Kuna tegemist on linnavalitsuse veaga, ebaseadusliku erastamisega, tuleb see lahendada Tallinna linnavalitsusel," leidis Hänni.
Kui suur on erastatud vara väärtus, täpselt ei teata. See võib ulatuda sadade miljonite kroonideni. Nii on vihjanud oma kirjas peaminister Andrus Ansipile ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes kurtis Ansipile, et tagastamissaaga läheb aegamööda aina kallimaks ja kallimaks.
Kaotajad uuele ringile
Nimelt tuleb riigikohtu otsuse järgi vaadata uuesti läbi kõigi nende vara tagastamise avaldused, kes jäid kohtus kaotajaks.
Uurides 125 korteri erastamise aegu, selgub, et neli kesklinna korterit on siiski erastatud pärast seda kurikuulsat otsust. "Vaatamata sellele on ikkagi nahaalselt kortereid erastatud, samuti on linnavalitsus andnud pärast seda kuupäeva välja korraldusi ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramiseks korteriomandi seadmiseks, mille alusel kanti korterid kinnistusregistrisse. Selline erastamine on pahatahtlik," ütles omanike keskliidu juht Peeter Ploompuu.
17 aastat kemplemist
Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et linnavalitsuse toimingud on kooskõlas seadusega. Peagi saab omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisest 17 aastat. Veelgi kauem on poliitikud kembelnud Saksamaale lahkunutele vara tagastamise teemadel. Mõned levitavad lihtsat, kuid inimestele arusaadavat seisukohta, et ei tohi tagastada baltisakslastele varasid, mille eest nad on lahkudes juba hüvitise saanud. Kuid see on pool tõest.
Vähem räägitakse, et lahkuti kahe lainena ning Saksa riik suhtus saabujatesse erinevalt. 1939. aastal lahkunud loeti ümberasujateks ning Saksamaa hüvitas nende vara. Nemad ka vara tagasi ei taotle. Teine laine läks 1941. aastal. Äraminejate seas oli palju eestlasi ning Saksa riik nimetas nad pagulasteks.
Sama kaua, kui on jageletud vara tagastamise või mittetagastamise seaduslikkuse üle, on inimesed elanud lootuses oma vara tagasi saada. Üks lootjatest, Krista Ratnik ootab Meriväljal Väina teel asuva elamu tagastamist.
Robert ja Meeta-Maria Amosele kuulunud maja pärijana on ta kulutanud hulga aega, raha ja energiat kohati lootusetuna tundunud võitlusele. Tallinna linnavalitsuse 1994. aastal tehtud korraldus hoonete tagastamise kohta tühistati viis aastat hiljem. "Vahepeal kippusin käega lööma," ohkas naine ja meenutas aega, kui Pirita linnaosavalitsuse otsusega erastati maja ooperiprimadonna Margarita Voitesele ja tema mehele. Kuigi Ratnik pole Väina teel asuvasse majja jalgagi saanud tõsta, tuli talle veel eelmisel aastal maamaksuteade.
Hetkel kuum
Eha Võrk: kompenseerimiseks peab raha tagama riik
Tallinna abilinnapea Eha Võrk eelistas teemat e kirja teel kommenteerides jääda üldsõnalisteks ja konkreetsusest hoiduda.
Maa-ameti andmetel on Tallinnas 24 aadressil erastatud kortereid, mis peaks olema Saksamaale lahkunute vara ning mis tuleks nüüd tagastada või kompenseerida. Kui suurt rahasummat võib see kokku tähendada?
Kuna praegu puudub selgus, kuidas tuleb lahendada ümberasujate avaldusi vara osas, mis on eraomandis, puuduvad võimaliku kompensatsiooni arvutamise ja maksmise alused, siis ei saa täpset rahasummat välja arvutada. Kui kompensatsioon seotakse turuhindadega, siis kulub restitutsiooniks kümneid miljoneid.
Kas need summad peab leidma riik või Tallinn?
Loomulikult peab riik tagama omandireformi läbiviimiseks vajalikud rahalised vahendid.
Riigikohus peatas 2002. aasta otsusega Saksamaale lahkunutele kuulunud vara erastamise. Ometi on Tallinnas pärast seda otsust erastatud neli korterit. Miks?
Asjaolu, kas viidatud korterite ostu-müügilepingud on seaduslikud, tuleb iga juhtumi puhul vaadelda eraldi. Näiteks Faehlmanni 4 maja korter 6 tagastati taotlejale 1994. aastal, kuid hilisemate kohtuotsustega tühistati tagastamist puudutavad haldusaktid ning tunnustati vara üleandmise akti tühisust ja kehtetust algusest peale.
Olukorras, kus kohtuvõim on kinnitanud, et korter ei kuulu tagastamisele, puudus linnal alus keelduda korteri erastamisest.
Ostu-müügilepingutele peab andma objektiivse ja õiglase hinnangu kohus, kuna küsimus puudutab lisaks vara tagasitaotlejatele ka korteriomanike õigusi.
Kui kiiresti võiks Teie hinnangul jõuda lahenduseni Saksamaale lahkunutele vara tagastamise või kompenseerimise probleem?
Ilmselgelt ei ole võimalik hetkega läbi vaadata märkimisväärset hulka avaldusi objektide kohta, mille suhtes on reform läbi viidud aastaid tagasi.
Avalduste läbivaatamiseks puudub piisav regulatsioon, eelkõige ei ole üheselt selge, kuidas kontrollida, kas ümberasujad on varem saanud hüvitist õigusvastaselt võõrandatud vara eest.
Seadusandja ei ole kehtestanud täiendavat õiguslikku regulatsiooni ja valitsus ei ole kehtestanud rakendusakte.
Menetluste läbiviimise kiirus sõltub täiendava regulatsiooni kehtestamise kiirusest.
12 miljonist sai palju miljoneid
Tallinnas olid 2003. aasta seisuga ümberasujate vara tagastamise õigusregulatsiooni muudatustest tingitud kohtuvaidlused kaasa toonud üle 12 miljoni krooni otsest kahju, rääkimata kaudsetest kahjudest.
Tänaseks on see summa mitmekordistunud ja riigikohtu 10. märtsi otsuse rakendamine toob tõenäoliselt kaasa kahjusummade suurenemise kümneid kordi.
Seadusandja peab ette nägema korra ja vahendid võimalike kahju hüvitamise nõuete katteks.
Lisaks peab seadusandja kehtestama regulatsiooni ümberasujatele tagastamisele kuuluvate elamute üürnikele tekkiva ülekohtu leevendamiseks.
Seotud lood
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele