• 23.05.08, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merko korteri omahind sööstis lakke

Merko valmis korterite omahind tõusis mullu bilansi järgi 142 protsenti, konkurendid piirdusid keskeltläbi 15protsendise tõusuga.
Merko jättis korterite omahinna tõusu põhjused lahti seletamata.
"Lõpetatud korterite hindade erinevuste puhul aastate lõikes on raske öelda, mis tookord jäeti hinna arvestamisel välja," kommenteeris Merko juhatuse liige Alar Lagus korterite omahinna nii suurt tõusu. "Ju siis see hind 2006. aastal oli soodsam või nägi parem välja, sest kindlasti ei ole see kallinemine 142 protsenti."
LHV analüütik Sten Pisang nentis, et väga raske on ühte ja õiget selgitust anda, mis sellise tõusu tõi. "Kindlasti oli oma osa ka kõrgematel ehitushindadel, kuid ei usu, et ainult seetõttu oli omahind kõrgem," uskus Pisang. "Bilansiline omahind sõltub tugevalt sellest, mis staadiumis on korteri valmimine kogu korterite valimis keskmiselt."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pisang selgitas lähemalt, et valmis korterite omahind aastaaruande bilansis on konkreetse päeva ehk 31. detsembri seisuga, mistõttu ei näita need numbrid päris õiget pilti. Merko enda sõnul olevat seal 2006. aasta lõpul sees kortereid, mis iseenesest olid valmis, kuid osa töid (näiteks haljastus) oli veel tegemata.
Pisang toonitas, et lisaks tuleb silmas pidada, et osal arendustel on Merkol ainult hoonestusõigus, mis tähendab, et maa ei kuulu nendele ja seega ei kajastu maa hind korteri omahinnas. Sealt ka madalam omahind. Ehitushindade tõus on avaldanud oma mõju omahinna tõusule, kuid analüütik kahtleb, kas selles ulatuses, kui palju omahind bilansis on tõusnud.
YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk kinnitas, et kõige olulisem oli korterite omahinna tõusus läinud aastal võrreldes eelmise perioodiga ehitushindade kasv, mille suurusjärk oli kuni 15 protsenti. Sauk ütles, et natuke peab tooteid eristama. "Korter ja korter on ka kaks erinevat asja," rääkis Sauk.
Tema hinnangul on vahe, kas korter on kesklinnas Ühispanga maja kõrval, mis võib olla oluliselt kallim ka rajamise kuludelt kui kontor põllu peal. "Sõltub, mis aastal ja mida ehitati. Sellest on ka omahinna vahe," selgitas Sauk korteri omahinna tõusu põhjusi. Rajamiskulu võib tema sõnul ka kaks korda erineda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.26, 13:35
Betoon ei kuiva suvel alati kiiremini. Kuidas aitab ajutine põrandaküte ehitusprotsessi lühendada?
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.

Viimased uudised

Saated
  • 15.04.26, 16:40
Maa- ja ruumiamet kärpis end ligi aastaga viiendiku võrra
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Saated
  • 15.04.26, 11:27
Järelevalvaja: ehitaja on nagu laps, kes testib piire
Ehitaja soovitas lifti Temust osta
Uudised
  • 15.04.26, 10:27
Võimas hüpe: Verstonile tõi käibekasvu peamiselt Rail Baltica. Kasum paisus samuti
Trend: taristusektoris muutuvad järjest olulisemaks digilahendused ja kliimamuutustega arvestamine
Uudised
  • 15.04.26, 07:30
Tallinnal valmib 7,6 miljoniline tugikeskus
Uudised
  • 15.04.26, 06:45
Fund Ehitus on Nõmme Residentsidega lõpusirgel
Uudised
  • 14.04.26, 13:08
Pooled Eesti ehitajad saadeti Soomest koju. “Rootsis saab tööd, aga mõistliku hinnaga”
Uudised
  • 14.04.26, 08:30
Hiigelvõlga nõudev tööstusfirma pääses pankrotikirve alt
Uudised
  • 14.04.26, 07:29
Maru ehitab VBH Estoniale uue esindushoone

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele