Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Türisalu spaa projekt venib
Türisalu pangale planeeritava spaahotelli
ehituse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis loodeti valmis saada suve
alguseks, on toppama jäänud, sest projekti arendajal OÜ Bonnard Kinnisvaral on
sõlmimata hindamise teise etapi leping.
"Asi seisab arendaja taga. Kui tema on valmis edasi minema, oleme ka meie," ütles hindamist tegeva OÜ Hendrikson & Ko töögrupi liige Riin Kutsar. Mis võib viivituse põhjuseks olla, ei osanud Kutsar öelda, pakkudes ühe võimalusena välja jahtuvast majandusest tingitud kehvad olud.
Bonnard Kinnisvara üks omanikke Toomas Truuvert tunnistas, et neil on rasked ajad nagu enamikul arendajatel, päris toppama pole firma aga õnneks jäänud. "Raske on, seda tuleb tunnistada, ei tasu pead liiva alla peita. Tuleb püksirihma pingutada ja edasi minna," ütles Truuvert siiski optimismist pakatava häälega.
Detailplaneeringut koostava arhitektuuribüroo Hoerdel OÜ arhitekti Anu Vaarpuu sõnul sadasid neile üllatusena kaela nahkhiired, kelle lennukoridor läheb üle tulevase spaa territooriumi ning see vajab täiendavat uurimist.
Truuvert ütles, et nende nägemuses sõlmitaks teise etapi leping just juunis, kui nahkhiiri saab jälgima hakata.
Eestimaa Looduse Fondi nahkhiireprojekti juht Lauri Lutsar nentis, et keskkonnamõjude hindamine on tihti ühekülgne ja paljud asjad jäetakse ilma spetsialisti näpuga näitamiseta kahe silma vahele.
Seda, et just nahkhiired suurejoonelisele spaaprojektile vee peale tõmbaksid, asjaosalised siiski ei usu. Nahkhiired on vaid üks väike osa spaa-arendajate teel olevatest kividest ja kändudest, sest Türisalu pank jääb maakondliku tähtsusega roheala piiresse.
Kavandatav spaahotell ise aga ulatub pooleldi ehituskeeluvööndisse, mis on projekti suurim takistus. Ehituskeeluvööndit saab oma otsusega kitsendada vaid keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes on varem planeeringumenetlust kritiseerinud.
Keskkonnaminister saab oma seisukoha öelda aga alles siis, kui Harju keskkonnateenistus on hindamisaruande heaks kiitnud, detailplaneering valmis ning Harku vallas vastu võetud. Esialgse plaani järgi oleks sel aastal alanud ehitusprojekti tegemine ja järgmisel oleks ehitamiseni jõutud. Vaarpuu sõnul on tõenäoline, et kopp lüüakse maasse paari aasta pärast.
Kas hetkeraskused tulevikus ka spaa ehitust mõjutama hakkavad, teab Truuverti sõnul vaid jumal taevas. "Kui ei tule endal välja, siis tuleb maha müüa, teeb keegi teine. Mis seal ikka, elu läheb edasi," teatas Truuvert.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele