9. mai 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma ei arutanud oma naise ega vennaga enampakkumiste teemat absoluutselt. See on nende, mitte minu ala," teatab Rannar Liitmaa.

Kohtuhaamer lähikondsetega tehtud tehingute õiguspärasuse uurimisel on juba kolksunud nii Rannar Liitmaa kui ka justiitsminister Rein Langi kasuks, värske aprillikuise ringkonnakohtu otsuse ministri kasuks kaebab Rannar Liitmaa lähipäevil riigikohtusse.

Suvepealinnas Pärnus kohtutäituri ametit pidava ja lausa kohtutäiturite aukohtusse kuuluva Rannar Liitmaa abikaasa Jane asutab 2005. aasta märtsis osaühingu Eametsa Vara. Vaid mõned nädalad pärast asutamist osaleb naise firma juba abikaasa korraldatud enampakkumistel. Edukalt.

Sama skeemi järgi soetab kinnisvara ka Rannar Liitmaa kaksikvend Risto Liitmaa - asutab koos Jane Liitmaaga veel ühe osaühingu Klen Vara, millega osaleb kohtutäitur Liitmaa korraldataval enampakkumisel. Jällegi võidukalt.

Rannar Liitmaa korraldatud enampakkumistel osalesid Eametsa Vara ja Klen Vara kokku edukalt kuuel korral, kusjuures neli enampakkumist võitsid nad alghinnaga.

Kuid kas firmad loodigi selleks, et nendega huvitavatel enampakkumistel osaleda? Tundub ju kummaline, et mõlemad firmad on asutatud vahetult pärast enampakkumiste väljakuulutamist ja enne nende toimumist.

"Ma julgen arvata, et kindlasti mitte, sest olen korduvalt pidanud sellele küsimusele vastama ja olen asja uurinud. Kindlasti ei loodud neid firmasid enampakkumistel osalemiseks," on Rannar Liitmaa nüüd kindel. Sama kinnitavad ka tema naine ja kaksikvend - kummaline kokkulangevus olevat puhtjuhuslik.

Firmade avalikud majandusaasta aruanded näitavad, et ülemäära aktiivsed need ettevõtted pole olnud. Jane Liitmaa osaühingu Eametsa Vara 2006. aasta majandusaasta aruandes seisab:

"Kinnisvaratehinguid oli arvuliselt vähe: kõigest 2, kuid hinnaliselt piisav, et moodustada käibest põhiosa."

Firma toonased kasumi- ja käibenumbrid ning vara väärtus näitavad, et tõenäoliselt oli enampakkumistelt ostetud varaga kauplemine siiski firma põhitegevus. Tuluallikana oli märgitud ka ühe firmale kuuluva sõiduauto rentimine.

Eametsa Vara omaniku Jane Liitmaa kommentaar asjale on lühike: kuigi enam ei luba seadus tal oma abikaasa korraldatavatel enampakkumistel osaleda, jätkab tema firma oma tegevust.

Eametsa Varaga sarnane pilt avaneb ka osaühingu Klen Vara aruannetest: 2004.-2005. aastal osales firma võidukalt kahel Rannar Liitmaa korraldatud enampakkumisel ning pärast olematut käivet-kasumit 2005. aastal müüdi põhivara 3,5 miljoni eest aastal 2006. Seejärel jäi firmale põhivara kätte veel vaid 2,3 miljoni eest.

"Pole tähtis, millise osa minu firma tulemustest andis venna enampakkumistel osalemine. Kindlasti ei loonud ma firmat selleks, et osaleda venna korraldatavatel enampakkumistel," ütleb Risto Liitmaa nüüd.

Ta ütleb, et luges oma venna korraldatud enampakkumiste kohta reklaamidest ja ametlikest teadaannetest nagu iga teinegi osaleja.

"Minu eriala ongi tegeleda kinnisvaraga. Osalesin kirjalikel enampakkumistel samamoodi nagu teised. Vend pole mulle mingeid eelistusi teinud," ütleb Liitmaa.

Kuigi kõik Liitmaad kinnitavad, et asi on õige, algatas justiitsministeerium tehingute uurimiseks juba 2006. aasta septembris distsiplinaarmenetluse ning nüüdseks on asi läbinud juba kaks kohtuastet. Süüdijäämisel tuleb Rannar Liitmaal tasuda kohtukulud ning 12 000kroonine rahatrahv, ent ametikoht jääb mehele alles.

"Kui Rannar Liitmaa jääb kohtus süüdi, peab ta kohtutäiturite aukohtust lahkuma. Kuna aga distsiplinaarkaristus kustub aastaga, saab ta pärast seda uuesti aukohtusse kandideerida," märgib kohtutäiturite täiskogu juht Mati Kadak.

Aga see kohtuasi pole veel kõik. Nimelt sai Liitmaa alles tänavu märtsis kahtlustuse ka varavastases kuriteos, mille uurimiseks algatati kriminaalasi. Ja vaid kuu aega enne kuriteokahtlustuse saamist lõpetas Pärnu maakohus Rannar Liitmaa suhtes väärteomenetluse aegumistähtaja möödumise tõttu. Nii pääses täitur 600kroonisest trahvist, mille politsei talle korruptsioonivastase seaduse vastu eksimise eest määras.