Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara armastab täitureid
Põgus pilk kohtutäiturite kinnisvarale teeb
tavalise inimese, kes suudab 30aastase pangalaenu abil endale kodu soetada,
kadedaks. Nimelt on iga teise kohtutäituri nimel 3-4 korterit või maatükki, osa
kohtutäiturite vara ülelugemiseks ühe käe sõrmedest ei piisa.
Kuna kohtutäiturid tegelevad iga päev võlgnike kinnisvara müügiga, uurisime, kuidas kohtutäiturid on endale nõnda hulgaliselt varandust soetanud. Millegipärast aga muutsid küsimused isikliku kinnisvara kohta nii mõnegi kohtutäituri vägagi närviliseks.
Kolme Tallinna ja selle lähiümbruse korteri ning ühe maatüki omanik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp teatab, et temale kuuluv kinnisvara on tema isiklik elu ja nõuab, et sellest kübetki lehes ei avaldataks. "See on pigem isegi nõue, kui soovitus. See on minu enda asi, kuidas ja mida ma teen oma varaga," ütleb ta.
Alati pole Sepp siiski nii tagasihoidlik olnud - kaks aastat tagasi osales ta oma Allika tänava korteriga edukalt konkursil Kaunis Kodu 2006 ning toona oli ta valmis oma kodu ka ajakirjaveergudel eksponeerima.
Pealinnas kolme korterit ja mujal Eestis kolme maatükki omav Priit Petter lausub: "Rõõm kuulda, et ka kohtutäiturid midagi omavad".
Saaremaal ja Läänemaal tervelt üheksat maatükki omav Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer on suurema osa maast saanud päranduseks. Hulga valduste haldamisega aga muret polevat, sest enamik maast kas on välja renditud või kasvab sellel mets.
Tallinna kohtutäitur Mati Kadak iseloomustab kohtutäituri ameti tasuvust sõnadega "nälga ei jää".
Kõik kohtutäiturid kinnitavad aga justkui ühest suust, et nende elukutsega pole suure hulga kinnisvara omamine mitte kuidagi seotud.
Ettevõtja Kuldar Salumets ostis kaks aastat tagasi Noarootsi vallas asuva pea 50hektarise maatüki enampakkumiselt, mille korraldas tema tuttav ja praegu temaga Pärnus ühist korterit omav Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman. Aasta hiljem müüs Salumets kinnistu edasi.
Mullu aprillis atesteeriti Kuldar Salumets kohtutäituri asetäitjaks ja ta on asendanud ka Kristiina Feinmani. Kuldar Salumetsale ja Kristiina Feinmanile kuulub Pärnus Papiniidu tänaval asuv 50ruutmeetrine ühine korter, mille nad soetasid samuti mullu aprillis.
Kuldar Salumets ütleb nüüd, et tundis tõesti paari aasta eest toimunud enampakkumise ajal selle korraldajat Kristiina Feinmani, kuid enampakkumise teemat nad tema sõnul omavahel ei arutanud ja pakkumisel osales veel palju huvilisi.
Küsimusele, miks omab Salumets inimesega, keda ta pelgalt teab, Pärnus ühist korterit, vastas mees, et tegemist on kahe täiesti erineva asjaga ja ühine korter soetati aasta aega pärast kõnealust enampakkumist.
Kristiina Feinman jättis küsimustele sisuliselt vastamata ja saatis küsimustele napi vastuse e-kirja teel. Selles seisis: "Ei kommenteeri. Minule kuuluvat vara mitte avaldada meedias. See võib ohustada minu elu."
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele