Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aas: Korterite sundüürnikele müümine likvideerib ebaõiglust
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul
täidab linnale kuuluvate korterite erastamishinnaga sundüürnikele müümine
ebaõigluse heastamise eesmärki.
"Korterite müüki hukka mõistev Reformierakonna pressiteade on sügavalt eksitav. Nimelt puudub sellest olulisim sõnum - korterid müüakse eranditult sundüürnikele," ütles Aas.
Aasa sõnul puudub selles Reformierakonna pressiteates arvamust avaldaval Remo Holsmeril tema nooruse tõttu ilmselt teave selle kohta, kuidas Eesti Vabariigis läbi omandireformi läbi viidi.
"Suurem osa inimestest said reformi käigus oma elamispinna "kollaste kaartide" eest erastada, kuid need, kes elasid tagastamisele läinud majades, jäid korteri omandamise võimalusest ilma. Seega seadis taasiseseisvunud riik oma kodanikud ebavõrdsesse olukorda," sõnas abilinnapea.
Aasa sõnul oleks tervitatav, kui riik olukorra põhjustajana selle lahendamisele kaasa aitaks, kuid paraku on omandireformi tagajärgedega tegelemine kohalike omavalitsuste kaela veeretatud.
"Remo Holsmer võiks vanemate erakonnakaaslaste käest järele uurida, mis hinnaga riik kümneid tuhandeid kortereid erastas.Erastamine toimus väga soodsatel tingimustel. Mustamäe kahetoalise korteri eest tuli maksta umbes 11 000 EVPd, veidike rohkem tuli maksta luksusliku vanalinnakorteri eest. Kalamajas ja teistes puitasumites, mis täna on väga hinnatud elurajoonid, oli korteri erastamise hind aga hoopis väike."
Aasa sõnul jäi aga osa tallinlastest korteri erastamise võimalusest ilma, sest majad, kus nad üürnikena elasid, kuulusid tagastamisele. "Need nn sundüürnikud tunnevad end õigustatult petetuna. Riiklikult ei ole aga järgnenud mitte ühtegi sammu õigluse jalule seadmiseks," vahendas sundüürnike tundeid abilinnapea Aas.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele